Eesti Post võib minna müüki

"Kui nüüd turg avaneb ja konkurents niikuinii tuleb, oleks õige hetk leida omanikfirma," ütles Atonen ja lisas, et ta pole õige isik sellest pikemalt rääkima, sest lõpliku otsuse hinna ja ostja suhtes teeb valitsuskoalitsioon tervikuna.

Atonen ütles, et ainult ühe riigi keskne postiettevõte ei suuda rahvusvaheliste postifirmadega hinnas konkureerida.

Euroopa Liit käsib liikmesriikidel avada postiturud 2010. aasta lõpuks. Postituru on praeguseks avanud neli riiki, Rootsi, Soome, Saksamaa ja Suurbritannia.

11 Euroopa riiki on kaubelnud postituru avamise pikendust 2012 aasta lõpuni. Nendeks on Tsehhi, Kreeka, Küpros, Läti, Leedu, Lukemburg, Ungari, Malta, Poola, Rumeenia ja Slovakkia.

Eesti avab kirjasaadetiste turu 2008. aasta lõpuks. Konkurents toimib juba kullerteenuste, otseposti, perioodika laialikande ja muude postiteenuste nagu sularaha siirde ning üle 20kiloste pakkide veo lõikes.

Praegu tohib kuni 50 grammi kaaluvaid lihtkirju laiali vedada ainult Eesti Post. Tegevusloa alusel osutab Eesti Post universaalset postiteenust, ehk jaotab kogu Eesti ulatuses kuni 2kiloseid kirju ning kuni 20kiloseid pakke.

2006. aastal moodustas universaalse postiteenuse maht 54% kogu postituru mahust. Kullerpost ampsas postiturust 41% ja otsepost 4%. Magusaimad postiveo piirkonnad on Tallinn, Tartu ja Pärnu. Eesti Posti andmetel tuleb teistes Eesti osades universaalteenuse osutamiseks peale maksta.

Ettevõtted tekitavad 80% postikäibest ja eraisikud vaid 20% käibest.