Express Posti omanikud muutsid justkui
üleöö meelt ning otsustasid iseseisva tegutsemise ja kasvamise asemel asuda
hoopis Eesti Postiga müügiläbirääkimistesse.
Kui veel kuu aega tagasi rääkisid Express Posti omanikud, et konkurendi Eesti Postiga tuleviku kohta ühine nägemus puudub ja mõlemad firmad jätkavad võistlust turu pärast, siis eile teatas Ekspress Grupp, et võttis vastu Eesti Posti ettepaneku alustada osaluse müügi üle läbirääkimisi.
"Seni ei olnud tõesti võimalik müük päevakorral. Meelemuutuse tõid kaasa arvestatav pakkumine ja viimastel kuudel tekkinud usk, et Eesti Post suudab meile pakkuda piisava kvaliteediga teenust," sõnas Ekspress Grupi jurist Ülar Maapalu. Firma suuromanikult Hans H. Luigelt eile kommentaari saada ei õnnestunud.
Läbirääkimistel tõotab dikteerija rolli võtta just Express Post, kuna Maapalu sõnul on terve rida tingimusi, milleta tehinguni kindlasti ei jõuta. "Express Post peaks vähemalt paariks aastaks jääma eraldiseisvaks üksuseks, et selle tegevus ja käekäik oleksid meile läbipaistvad. Nõukokku jääksime samuti oma nõu ja jõuga sisse," märkis Maapalu. Ta lisas, et lepingusse tuleb panna ka konkreetsed valemid, mille järgi on Eesti Postil õigus perioodika kojukande hindu tõsta.
Ka Eesti Meedia juht Mart Kadastik toonitas, et Eesti Postile esitatakse hulk nõudmisi. "Raha me selle tehinguga teenima ei lähe, kaugel sellest. Nõuame hulga garantiisid, eks näis, kas nad suudavad neid pakkuda," tõdes Kadastik.
Seotud lood
Eesti Post plaanib tänavu
müüa kinnisvara ligemale 20 miljoni krooni eest.
Eesti Post tegi täna Ekspress Grupile
ettepaneku osta Express Post - postifirma, mille peamiseks tegevusvaldkonnaks on
ajakirjanduse hommikune kojukanne suurlinnades ja nende ümbruses.
Eesti Posti läbirääkimised Ekspress Grupi
ja Eesti Meediaga lõppesid Express Posti müügitehinguni jõudmata.
Eesti Post kavatseb sel aastal
postkontorite remontimiseks investeerida ligi 27 miljonit krooni.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.