Eesti Demograafia Instituudi
rahvastikuteadlane Kalev Katus usub, et eestlased mõtlevad pensionipõlve
kindlustamisele vähem, kuna ajaloolised tormituuled ei ole selleks piisavalt
kindlust andnud.
“Paljud idapoolsed riigid on olukorras, kus pensioniks säästmise vajadust ei teadvustata nii hästi kui mujal,” rääkis Katus. “Üks põhjustest, miks see nii on, peitub ehk rahareformides. Lugesin kokku, viimase aastasaja jooksul on Eestis toimunud 10 rahareformi. Kõik raha, mis inimestel on olnud, kaob. Tekib uus riik, uus raha.”
Lisaks tõi Katus möödunud aastakümne poliitikast välja näite, mis kuidagi tulevikusuunalist mõtlemist ei soodustanud. “Lauristin ütles sotsiaalministrina, et pensioned ei peagi diferentseeruma, kõigile tuleb maksta ühepalju. Sellised kogemused ei soodusta sedalaadi küsimuse asetust,” selgitas teadlane, miks meil siiski veel nii vähe vanaduspõlvele mõeldakse. “Mis Läänes üle poole sajandi vastu on pidanud, ei ole Eesti inimesse veel jõudnud.”
Samas tunnistas ta, et praegu on olukord hoopis teine ja praegu saab ka Eestis juba hoopis paremini oma tulevikku ette planeerida kui varem.