Rootsis on järjest tavalisemaks muutunud
n-ö sotsiaalne laenamine. Spetsiaalse veebilehe kaudu annavad seal eraisikud
üksteisele laenu ja kauplevad intresside üle.
Anna nime all laenusoovi üles riputanud kodanik tahab laenata 10 000 Rootsi krooni (ligi 17 000 Eesti krooni), et autot remontida. Kodulehel loanland.se on krediidiriski hindav ettevõte andnud talle reitingu ja laenusoov läheb veebi. Seal on kirjas, kui palju on ta nõus intressi maksma ja kui kiiresti laenu tagastama, kirjutas di.se.
Laenu anda soovivad inimesed lähevad kodulehele ja teevad oma pakkumise, kui palju ja millise intressiga nad on nõus laenama. Kui laenuandjaid on piisavalt, trumpavad nad üksteis üle ja intressimäär langeb.
Loanland.se töötab aastavahetusest alates ja sellele pani aluse veebioksjoni Tradera endine juht Daniel Kaplan. Äriideed korraldada laenuküsimusi eraisikute vahel ilma panga vahenduseta on varem kasutatud ka Suurbritannias ja USAs.
Ettevõte näeb end tõsise investeerimisvõimalusena neile, kes tahavad oma portfelli intressipõhist instrumenti. Loanland.se aga ei ole riskideta ettevõtmine, mistõttu on intressid suhteliselt kõrgeks ajanud.
Firma juhi Maria Groschoppi sõnul on kuuluvad kodulehel laenu võtvad inimesed C taseme krediidiriski gruppi, mis tähendab, et laenud võivad 5% tõenäosusega hapuks minna. See on märkimisväärselt kõrgem suuremast enamusest rootslastest, kelle puhul on risk 2%.
Visates kiire pilgu praegustele laenusoovidele, on näha, et suur osa taotlejaist on riskigrupis D, mis tähendab, et laenuandja risk rahast ilma jääda on 10%.
Kodulehel on 5000 registreeritud liiget ja osa maksmata laenudest on juba jõudnud ka inkassofirmadeni.
Et vältida võimalust, et keegi laenu ise seadusvastaselt sisse nõudma läheb, on kõik lehe kasutajad anonüümsed.
Rootsi Tarbijakaitseamet on süsteemist veidi üllatunud, kuna on ebatavaline, et nii laenuandja kui ka laenaja on tarbijad. Seni aga ei ole ühtegi kaebust laekunud.
Ameerikas alustati sarnase eraisikute laenuvahendusega paar aastat tagasi ja laenukriisi kasvades on selle maht rekordiliseks kasvanud. Analüüsiga tegelev ettevõte Celent prognoosib, et aastaks 2010 on ameeriklaste üksteiselt laenatud summa võrdne 35 miljardi Rootsi krooniga ehk pea 60 miljardi Eesti krooniga. See tähendaks paari aasta jooksul 800% laenumahtude kasvu.
Seotud lood
Rootsi börs kukkus viimase kuu aja
madalaimale tasemele. Suurimateks langejateks olid Electrolux ja Morphic
Technologies aktsiad, suurim tõusja oli Net Insight aktsia.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.