Antarktika jääkilp varjab salapäraseid järvi

Vostoki järve avastasid Antarktikas asuva Venemaa uurimisjaama Vostok alt 1996. aastal vene ja briti teadlased. Tegemist on ühega 140 Antarktika jääkilbi all varjus olevast järvest. 250 km pikkune, 50 km laiune ja 4 km paksuse jääkilbi all asuv salapärane järv võib olla üks viimaste kümnendite olulisemaid teaduslikke leide, kirjutas Daily Galaxy.

Mitte üheski teises järves ei ole nii palju hapnikku kui Vostokis – tavapärastest järvedest leidub Vostokis hapnikku 50 korda suuremas kontsentratsioonis. Arvatakse, et selle olukorra võib põhjustada järve katva jääkilbi raskus. Vostoki järves elavad mikroorganismid peavad suutma hapniku kõrge kontsentratsiooniga toime tulla ning vastu pidama tugevale oksüdatiivsele stressile. Neil võivad olla tekkinud spetsiifilised kohastumused, näiteks kõrgetes kontsentratsioonides esinevad kaitsvad ensüümid.

Rahvusvaheline uurimisrühm on teada andnud kavatsusest peagi Vostoki järveni läbi murda. USA, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapani, Venemaa, Suurbritannia ja teiste riikide teadlased on jõudnud järelduseni, et vaid järve veest pärit proovide abil on võimalik saada täpselt teada, mida ja keda järv sisaldab. Üheks eesmärgiks on aga ka järve keskkonda võimalikult vähe häirida ja muuta.

Antarktika-uuringud on läbi aegade käinud eriliste rahvusvaheliste reeglite alusel. Tegemist on ainukese mandriga, mida hallatakse 45 riigi, kus elavad kaks kolmandikku maailma inimestest, poolt allkirjastatud lepingu alusel. Nende riikide ühehäälsel nõusolekul suhtutakse Antarktikasse kui teaduse, uurimistöö ja rahu mandrisse.

Teadlased usuvad, et järved mängivad olulist rolli nende peal lasuvate hiiglaslike jääkihtide liikumises. Järved toimivad sarnaselt maapealsetele järvedele, olles ühendatud ojade ja jõgedega. Teadlased usuvad, et Antarktika järvede abil on võimalik heita pilk tagasi miljonite aastate tagusesse maailma ning loodavad, et järvest avastatakse enneolematuid mikroobikooslusi.