Täna avaldatud lisaeelarve seaduse eelnõust
nähtub, et maanteede korrashoiult hoitakse ainuüksi tänavu kokku 236
miljonit krooni ning ka lapsed peavad andma oma panuse ühisesse püksirihma
pingutamisse – lasteasutuste investeeringute programmist saab hõlpsasti kokku
hoida 75 miljonit krooni.
Seevastu iseenda piiramisega ehk tegevuskulude koomale tõmbamisega ministeeriumid just eriti ei hiilga.
Ootuspäraselt suudab sotsiaalministeerium kui suurima eelarvega ministeerium ka kõige enam kokku hoida – eelarve väheneb ministeeriumil 618,3 miljoni krooni võrra. Haldusalast aga kärbitakse ligi miljard krooni. Kõige suurem kärpimine tabab ravikindlustust, mis vähenevad 537 miljoni krooni võrra. Ministeeriumi tegevuskuludest läheb raha vähemaks 2,5 miljoni krooni võrra.
Tõsise minikärpijana paistab sotsiaalministeeriumi haldusalast silma aga tervishoiuamet, kes suudab püksirihma pingutada vaid 20 000 krooni ulatuses.
Keskkonnaministeerium vähendab kulusid 401 miljoni krooni võrra, peaasjalikult tuleb kulude kokkuhoid eraldistelt, mis olid mõeldud struktuuritoetuste rakendamiseks. Ministeeriumi enda tegevuskulud jäävad kärbetest puutumata.
Haridus- ja teadusministeerium võtab eelarvet väiksemaks 268 miljoni krooni võrra. Kõige kõvem kärpimine tabab SAd Archimedes – 226 mln krooni. 75 miljoni krooni tõmmatakse maha lasteasutuste investeeringute programmist. Seevastu ministeeriumi tegevuskuludelt proovitakse kokku hoida vaid 1,8 miljonit krooni.
Kultuuriministeeriumi eelarve väheneb 201 miljoni krooni võrra, pool sellest jooksvate kulude katmiseks ette nähtud eraldistelt. Ministeeriumiametnikud aga võivad hingata kergendatult, sest seda eelarve osa kärbitakse vaid napi 595 782 krooni ulatuses.
Siseministeerium tõmbab rihma koomale 32,4 miljoni krooni võrra. Tegevuskuludelt ka tsipake – 225 000 krooni.
Justiitsministeerium hoiab kokku 18,1 miljonit krooni, tegevuskuludelt näpistab 11,4 miljonit krooni. Kaitseministeerium 27 miljonit, tegevuskuludelt 3,9 miljonit krooni.
Põllumajandusministeerium suudab kokku hoida 14,2 miljonit krooni, enamik aga tegevuskuludelt – 12,6 miljonit krooni. Enamiku kokkuhoiust võtab tegevuskuludelt ka välisministeerium – 7 miljonit hoiab kokku, sellest 4 tegevuskuludelt.
Seevastu majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eelarve hoopis kasvab 4,8 mln krooni võrra. Kuid haldusalas hoitakse 236 mln krooni kokku riigimaanteede korrashoiu arvel. Kärbitakse Edelaraudtee dotatsiooni 16 miljoni krooni võrra ja Eesti Raudteelt läheb vähemaks 147 miljonit krooni. Ministeeriumi enda tegevuskuludest kärbitakse 1,6 miljonit krooni
Kasvab ka rahandusministeeriumi eelarve 319 miljoni krooni võrra. Ministeeriumi igapäevaelult plaanitakse siiski kokku hoida 10,5 miljonit krooni.
Seotud lood
Täna avaldatud lisaeelarve seaduse eelnõu
järgi suurim summade kärpija sotsiaalministeerium lubab, et hoolimata umbes
miljardi võrra kahanevatest kuludest ei saa elanike huvid kahjustada.
Eesti Pank avaldas oma bülletäänis
"Rahapoliitika ja majandus", et tuleval aastal on tarvis riigieelarvet kärpida 8
miljardit ja ületuleval aastal 11. miljardit krooni.
Mitu ministeeriumi lükkavad edasi
kinnisvara müüki, sest riigieelarve koomale tõmbamise tõttu võivad nad loodetud
tulust hoopis ilma jääda.
Rahandusministeeriumi pressiesindaja sõnul
kasvatab nende ministeeriumi eelarvet keskkonnainvesteeringute keskuse
eelarve.
Kui 2015. aastal tuli Spotifys lauale idee Discover Weekly funktsiooni loomiseks, ei olnud ettevõtte asutaja sellest eriti vaimustuses. Sellele vaatamata oli töötajatel piisavalt autonoomsust funktsiooni edasi arendada, luues seeläbi ülipopulaarse toote. CVKeskus.ee uuris Eesti tippjuhtidelt Kai Realolt ja Toomas Tamsarelt, kuidas mõjutab juhtimiskultuur töötajate lojaalsust ja tööandja ihaldusväärsust.