Palo: 2018 on laulva revolutsiooni põlvkond hõivanud kohad tööjõuturul

Aripaev.ee alustas artiklitesarja "Eesti 2018", milles esitavad Eesti tuleviku kohta oma nägemuse valitud Eesti arvamusliidrid.

Järgneb minister Urve Palo visioon "Eesti 2018":

Laulva revolutsiooni põlvkond on saanud 30aastaseks ning aktiivselt hõivanud kohad tööjõuturul. Esialgne tööpuuduse kasv aastatel 2010 on vähenenud ja peamiseks mureks on Eestit lähitulevikus ähvardav tööjõupuudus, kuna tööjõuturule tulevad põlvkonnad on ilmselgelt väiksemad kui sealt lahkuvad.

Paljude võimalike rahvastikuküsimuste lahendamise võimaluste suhtes räägitakse järjest enam tööjõu Eestisse toomise vajadusest. Kuna sama on teemaks ka teistes Euroopa riikides, siis käib tegelikult võistlus tööjõu parast.

Aafrika ja Aasia maad on muutunud majanduse ja rahvastiku osas atraktiivsemaks, ning hoiak nende riikide inimeste suhtes on muutumas sallivamaks. Soome on muutnud oma ametlikku tööturupoliitikat ning asunud varjamatult aktiivselt värbama eestimaalasi tööle. Õnnetuseks on elatustasemete vahe endiselt suur ning see on põhjustamas teatud pingeid kahe riigi vahel. Samas on Eesti tööandjad (taas) avastanud lätlased, leedulased, idanaabrid kui potentsiaalse tööjõuturu, kuid nende riikide majanduskasvu tõttu pole immigratsioon nendest riikidest just liiga suur.

Enamik Eesti elanikest on Eesti kodanikud, siiski elab Eestis ka välismaalasi, nii Vene, ELi liikmesriikide kui ka muude maade kodanikke. Tallinna, Tartu, Pärnu tänavapilt on inimeste osas muutunud värvirohkemaks. Eksootilise välimusega kaugetest maadest pärit püsielanikke tuleb juurde. See omakorda on kohati pingestamas olukorda Eestis. Need pinged pole sarnase iseloomuga 1990ndate aastate poliitilis-rahvuslike vastuoludega. Uuteks teemadeks on religioon, erinevad kombed ja tavad, mida need uued inimesed tavatsevad praktiseerida. Proovile pannakse seni suhteliselt suletud keskkonnas elanud vanema elanikkonna tolerantsus.

Samal ajal kõnelevad eesti keelt hästi või keskmiselt pea kõik Eestis elavad inimesed ning igapäevane praktiline ja riiklikult oluline info on kättesaadav ametlikes infokanalites eri keeltes, sh nii eesti, vene kui ka inglise keeles, nt www.riik.ee internetis, ministeeriumite koduleheküljed jms.

Eesti koolides kasutatakse eesti keelt peamise õppekeelena, kuigi osa koole kasutab mõningate õppeainete õpetamiseks ka vene, inglise, prantsuse, saksa keelt. Paljudes lasteaedades ja koolides on segaklassid, kus segiläbi õpivad nii eesti, vene, ukraina, soome ja teisest rahvusest lapsed. Eriti palju on erinevast rahvusest lapsi lasteaedades.

Eestlaste ja teiste rahvuste omavahelised kontaktid on tihedad, millega on vähenenud vastastikused eelarvamused, usaldus teiste rahvuste suhtes on kõrge.

Enamik inimestest töötab segakollektiivides, kus peamine töökeel on eesti keel. Samal ajal on paljude töötajate jaoks oluline osata vähemalt kolme keelt, lisaks eesti keelele ka vene ja inglise keelt.

Ühiskonna lõimumine toimub eriti Eesti kodanikeühenduste kaudu, kes on aktiivsed partnerid riigile. Kodanikeühendustes löövad koos eestlastega aktiivselt kaasa teisest rahvusest inimesed, keda seob ühine huvi ja eesmärk kas hariduses, noorsootöös, keskkonnakaitses, naabrivalves või mistahes muudel elualadel. Eriti olulist rolli mängivad kodanikeühendused ühiskonna mahajääjate kaasamisel, nii eestlaste kui ka mitte-eestlaste seas, nt koolide koostöös, noorteorganisatsioonide koostöös, ettevõtjate koostöös jne.

ETV2 on põhiallikas, kust teisest rahvusest inimesed saavad informatsiooni Eesti kultuurist, ajaloost, traditsioonidest ning Eesti ühiskonnas toimuvast.

Sündimusega on viimaseid aastaid kõik hästi, kuid need on ka viimased aastad ning tulemas on Eesti jaoks raske periood, kus lapsi jääb paratamatult vahemaks, kui just uusmigrandid ei peaks olukorda muutma. Näiteks Tartu tudengipäevade osavõtjate arv on kaks korda vaiksem kui aastal 2008.

Lõplikult on selgeks saanud, et Eesti rahva tulevik on suhteliselt tume ning aktiivselt tuleb midagi ette võtta, et eestimaalasi oleks enam. Positiivne on uudis, et tulenevalt ka osaliselt riigi pingutustest on nii meeste kui ka naiste eluiga tõepoolest kahe ja poole aasta võrra tõusnud. Seega elab eestimaalane aktiivsemalt, tervemalt ning kauem kui kümne aasta eest. Seetõttu nähakse tööjõuturu vajaduse katteks ette kahte reservi: 70aastased inimesed ja naised. Töö ja pereelu ühitamise keerukus ja väljakutsed on saanud võtmeküsimuseks majanduse arengus.

Kokkuvõttes on meie probleemid väga sarnased kogu ülejäänud Euroopa probleemidele, seega oleme endiselt igati keskmine, kuid edasipüüdlik Euroopa väikeriik.