Keskmise reaalpalga kasv ületas
tööviljakuse kasvu rohkem kui kaks korda, selgub majandusministeeriumi täna
avaldatud ülevaatest.
Tööviljakuse kasv ulatus 2007. aastal 5,6%ni. Keskmine brutopalk kasvas 2007. aastal 20,4%. Brutopalga reaalkasv ehk palgakasv, millest inflatsioon on maha arvatud, oli 13%.
Kõige rohkem kasvas brutopalk ehituses, finantsvahenduses, veonduses ning avalikus halduses, kus palgakasv ulatus keskmiselt 25%ni.
Välismaal töötavate inimeste arv on alates 2006. aastast kiiresti kasvanud. Statistikaameti hinnangul töötab välisriikides ligikaudu 15 000 eestimaalast, mis on 2% kogu hõivatute arvust Eestis.
Palkade kiire kasvu on võimalikuks teinud viimase aasta head majandustulemused ning kvalifitseeritud tööjõu nappus.
2008. aastal on ülevaate hinnangul oodata keskmise palga kasvu aeglustumist ning palga
ja tööviljakuse kasvude ühtlustumist järgnevatel aastatel.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium avaldas täna 2007. aasta majandusülevaate, kus eelmisele aastale annavad lisaks analüütikutele oma hinnangu ka ettevõtjad.
Majandusülevaate saab alla laadida aadressilt http://www.mkm.ee/doc.php?321854.
Seotud lood
Eestis tegutseva rahvusvahelise
konsultatsioonifirma I2I Professionals BV hollandlasest tegevjuht ning enda
sõnul tööviljakuse parandamise ekspert Ronald Habich tõdes aripaev.ee-le
saadetud kommentaaris, et Balti riikide hädades on süüdi madal tööviljakus.
Suure tõenäosusega sunnib tihe
konkurents siseturul väiksemaid toiduatootjaid ühinema või tegevusala
muutma, on kirjas majandusministeeriumi täna avaldatud ülevaates.
Rahandusministeerium ennustab majanduse
selle aasta reaalkasvuks täna avaldatud ülevaates 3,7 protsenti, järgmistel
aastatel näeb ministeerium majanduskasvu üle 6 protsendi.
Puidutööstuses oli kehv aasta: müügi ja
ekspordi kasvutempo kahanes, töötajate arvettevõtetes vähenes, jätkusid
probleemid toorainega, mille hind jätkas kiiret kasvu, kirjutas
majandusministeeriumi ülevaade.
2018. aastal Leedus loodud ühisrahastusplatvormi
Profitus idee sündis järk-järgult, kui kinnisvara ostjate ja müüjatega suheldes ning kinnisvaraprojekte arendades võis näha inimeste üha suurenevat investeerimishuvi.