- bestmarketing.ee
- dv.ee
- ehitusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- kestlikkusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- laanevirumaauudised.ee
- logistikauudised.ee
- mu.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- pollumajandus.ee
- raamatupidaja.ee
- toostusuudised.ee
- imelineajalugu.ee
- imelineteadus.ee
- virtuaalkliinik.ee
- OMX Baltic0,09%271,91
- OMX Riga−0,16%862,52
- OMX Tallinn0,33%1 732,68
- OMX Vilnius−0,22%1 064,37
- S&P 500−0,04%6 037,61
- DOW 300,04%43 314,24
- Nasdaq −0,08%20 015,56
- FTSE 1000,42%8 136,99
- Nikkei 2251,12%39 568,06
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,96
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%103,98
- OMX Baltic0,09%271,91
- OMX Riga−0,16%862,52
- OMX Tallinn0,33%1 732,68
- OMX Vilnius−0,22%1 064,37
- S&P 500−0,04%6 037,61
- DOW 300,04%43 314,24
- Nasdaq −0,08%20 015,56
- FTSE 1000,42%8 136,99
- Nikkei 2251,12%39 568,06
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,96
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%103,98
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Faktum-Ariko: pooled Eesti elanikud ei jõua tarkvara osta
Uuringus küsitleti 680 14-74 aastast arvutikasutajat. „Tulemused näitasid, et kehtiv litsents pole oluline, oluline on kasutusmugavus. See annab märku, et kui muuta illegaalse tarkvara kasutamine ebamugavaks, soositakse raha kulutamist. Enamikule on ka soodne hind oluline. Suurema sissetulekuga inimesed pidasid hinda vähem oluliseks,“ tõi Paalandi välja uuringus silma hakanud üldtendentse.
77% vastanutest pidas oluliseks mugavust, 65% lihtsat uuendamist, 63% soodsat hinda. Vähem oluline oli emakeelsus. Tervelt viiendik ei pea litsentsi oluliseks. 47% vastanutest tunnistas, et vajalike programmide litsentsid maksavad rohkem, kui nad maksta jõuavad. Kõige sagemini, 265 juhtudest, tunnistati piraatarvutimängude kasutamist.
BSA Eesti esindaja vandeadvokaat Kaido Uduste sõnas, et mõnikord kasutajad ei tea, mida nad vajavad. „Ei kasutata pooli funktsioone, mida programm pakub, ei osata midagi teha, kuid ühe ja sama toote erinevad variandid mõjutavad oluliselt litsentsi hinda. Igaüks tahab kallist autot, kuid on ka odavaimad autosid ja tuleb hinnata olukorda,“ näitlikustas ta olukorda, „öeldakse, et tarkvara on kallis, aga samas lastakse paigaldada piraatkoopia. Seda ei saa õigustada, ei pea olema kõige-kõige, vaid võib olla midagi lihtsamat.“
Paalandi sõnul tunnistasid pooled vastanutest, et kehtiva litsentsi õiguse kontrollime on nende jaoks keeruline, samas enamus väitis, et teavad, kas programmid omavad kasutusõigust või mitte.
Piraatlusesse suhtuvad leebemalt noored ja eriti noormehed. „Suhtumine piraatlusesse on leebelt tauniv. 72% kasutajatest leiavad, et selle eest peaks vastutama levitaja, litsentside puudumist taunib 66%. Siin on käärid. Kontrollima peaks ja tarkvarapiraatlus on paha, aga kui karistama peaks teisi, ei ole see mõistlikus seoses. Paljud Eesti elanikud ei ole kursis, et seadus lubab karistada kasutajaid,“ lisas Paalandi.
Paalandi isikliku hinnangu kohaselt on olulisim üldine suhtumine ja hoiakud, mida tuleb muuta.
„Võitlus tarkvarapiraatlusega on pikk protsess, mis annab tulemusi alles 5-10 aastaga. Tuleb tõsta ettevõtete teadlikkust, ei tasu taluda isegi mitte kodukasutajate piraatlust,“ lisas Uduste.
Seotud lood
Täna tutvustaud BSA (Business Software
Alliance) uuringust selgus, et aastaga on piraattarkvara osakkaal kasvanud
maailmas 3%, ulatudes nüüd 38%ni.
Uuringufirma IDC andmetel oli
Eestis eelmisel aastal litsentseerimata tarkvara osakaal 51 protsenti,
mis on 1% vähem kui 2006. aastal, aga siiski 13% võrra rohkem kui maailmas
keskmiselt.
Siseminister Jüri Pihl peab
tarkvarapiraatlust infoajastu kuriteoks, mille mõjud ei ole nii süütud, kui
esmapilgul paista võib, ja võib olla ohuks innovaatilisele majandusele.
Üle veerandi ehk täpsemalt 26% 82 riigi
elanikest oleks valmis oma kodumaalt emigreeruma. Gallupi uuringust selgus, et
seda oleks võimelised tegema ka pea pool miljonit lätlast.
Navalis Group on tuntud ettevõte, mis on tegutsenud laevaehituse, laevaremondi ja avamere ehituste valdkonnas juba üle 23 aasta. Navalis Group-i koosseisu kuulub mitu ettevõtet, mis töötavad edukalt ja tulemuslikult laevatehastes Eestis, Leedus, Soomes, Saksamaal ja Hollandis. 2024. aasta oli Navalis Group-i jaoks väga oluline, aidates kaasa ettevõtte arengule ja positsioonide tugevdamisele turul. Ettevõte näitas dünaamilist arengut, tuues turule uusi teenuseid, tugevdades rahvusvahelist koostööd ja täiustades siseprotsesse.
Võimud võtsid laeva üle ja alustasid uurimist
Võimud võtsid laeva üle ja alustasid uurimist
Elektri hind kerkib ilmselt taas
Äripäeva TOPid
Lisatud 100 edukaima ehitusettevõtte edetabel.
Lisatud Ida-Virumaa TOP
Vaata, kes ja kus TOPis asetseb
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Marko Oolo: edu pole garanteeritud
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Enimloetud
4
“Ainus võimalus on sportlikult vihastada ja jõuga välja ronida.”
Viimased uudised
Võimud võtsid laeva üle ja alustasid uurimist
Elektri hind kerkib ilmselt taas
Tsahkna: ankrute lohistamist on raske pidada juhuseks
Tagasi Äripäeva esilehele
