• OMX Baltic0,12%269,88
  • OMX Riga−0,13%874,27
  • OMX Tallinn0,19%1 726,29
  • OMX Vilnius−0,08%1 041,63
  • S&P 5000,35%5 969,34
  • DOW 300,97%44 296,51
  • Nasdaq 0,16%19 003,65
  • FTSE 1001,38%8 262,08
  • Nikkei 2250,68%38 283,85
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%108,68
  • OMX Baltic0,12%269,88
  • OMX Riga−0,13%874,27
  • OMX Tallinn0,19%1 726,29
  • OMX Vilnius−0,08%1 041,63
  • S&P 5000,35%5 969,34
  • DOW 300,97%44 296,51
  • Nasdaq 0,16%19 003,65
  • FTSE 1001,38%8 262,08
  • Nikkei 2250,68%38 283,85
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%108,68
  • 20.05.08, 14:12
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Tarkvarapiraatluse tase tõusis 3%

Täna tutvustaud BSA (Business Software Alliance) uuringust selgus, et aastaga on piraattarkvara osakkaal kasvanud maailmas 3%, ulatudes nüüd 38%ni.
2006. aastal oli piraattarkvara osakaaluks 35%. Praegu on üldine tarkvarapiraatluse tase 38% ning sellest tingitud kahju ligikaudu 480 miljardit Eesti krooni. Tarkvarapiraatluse põhjustatud rahaline kahju tõusis võrreldes eelmise aastaga 80 miljardit Eesti krooni, mis oli tingitud arvutimüügi kasvust kiirelt areneva majandusega turgudel.
„Konkreetne majanduskaju, mis tekib, ei hõlma tootjate saamata tulusid, vaid seda, kui palju jääb kohapealsetel ettevõttele raha saamata ja ka riigi saamata makse,“ seletas BSA Eesti esindaja vandeadvokaat Kaido Uduste saamata tulude olemust.
2007. aastal uuriti tarkvarapiraatlust 108 riigis. Uuringusse lisandusid Iraak, Liibüa ja Luksemburg. „Uuringu koostamisel osales 850 analüütikut 60 riigist. Võrreldi tarkvara kasutust, palju ja millist kasutusele võeti ja kui palju omandati litsentse. Andmete võrdlemisena saadi protsent, kui suur on piraatluse osakaal,“ tutvustas Uduste uuringu meetodeid.
Eestis oli 2007. aastal 51% tarkvarast ebaseaduslik. „Samas oli 2000. aasta alguses Eestis piraattarkvara osa üle 70%,“ meenutas Uduste minevikku.
„Läti ja Leeduga võrreldes olen rahul, neil on rohkem piraattarkvara. Soomele, Rootsile jääme alla, neil üle on piraattarkvara osakaal pisut üle 20%,“ lisas Uduste. „Läbi aastate on Aasias ja Aafrikas piraatluse tase kõrge olnud, silma paistis eriti Armeenia, Aserbaidžaan, Moldova, kus piraatlus ületas 90%.“
Kesk- ja Ida-Euroopas kasutatakse illegaalseid arvutiprogramme kõige vähem Tšehhis (39%). Lätis ja Leedus on litsentseerimata tarkvara osakaal 56%. Keskmine piraatluse tase on 68%.
„Olukord on parem arenenud riikides, endiselt on liider USA 20%ga, Luksemburg hõivas esimesel katsel 21%ga teise koha,“ lisas Uduste.
„Enamikes riikides, tervelt 67s, piraatluse tase langes. Ainult kaheksas riigis tõusis. Nendes riikides langeb, kus müüakse uusi eelpaigaldatud tarkvaraga arvuteid ja elatustase on kõrgem. Tõuseb, kus turg areneb ja tuleb juurde kodukasutajaid ning väikeettevõtteid,“ tõi Uduste välja.
Ülemaailmset tarkvarapiraatluse uuringut viiakse läbi igal aastal. Neljandat aastat järjest teostab seda BSA tellimusel uuringufirma IDC. Uuring võtab piraatluse taseme arvutamisel arvesse kogu kasutatava tarkvara, sh nii äritarkvara kui vabavara jms (operatsioonisüsteemid, rakendustarkvara, andmebaasid, mängud, spetsiaaltarkvara jne). Piraatluse tase arvutatakse võrreldes müüdud arvutite ning õiguspäraselt hangitud tarkvara koguseid.

Seotud lood

Uudised
  • 20.05.08, 12:45
BSA: Eestis kasutatavast tarkvarast 51% litsentsita
Uuringufirma IDC andmetel oli Eestis eelmisel aastal litsentseerimata tarkvara osakaal 51 protsenti, mis on 1% vähem kui 2006. aastal, aga siiski 13% võrra rohkem kui maailmas keskmiselt.
Uudised
  • 20.05.08, 12:58
Pihl: piraattarkvara ohustab innovatsiooni
Siseminister Jüri Pihl peab tarkvarapiraatlust infoajastu kuriteoks, mille mõjud ei ole nii süütud, kui esmapilgul paista võib, ja võib olla ohuks innovaatilisele majandusele.
Uudised
  • 20.05.08, 16:15
Faktum-Ariko: pooled Eesti elanikud ei jõua tarkvara osta
Eesti elanike arvuti- ja tarkvarakasutust uurinud Faktum-Ariko esindaja Veiko Paalandi sõnul peavad umbes pooled küsitlustest legaalset tarkvara liiga kalliks. Piraattarkvara kasutab üle poole elanikkonnast.
  • ST
Sisuturundus
  • 29.10.24, 11:59
Üürnikust omanikuks: Tallinna südalinnas on müüa piiratud kogus esinduslikke büroopindasid
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele