Täna tutvustaud BSA (Business Software
Alliance) uuringust selgus, et aastaga on piraattarkvara osakkaal kasvanud
maailmas 3%, ulatudes nüüd 38%ni.
2006. aastal oli piraattarkvara osakaaluks 35%. Praegu on üldine tarkvarapiraatluse tase 38% ning sellest tingitud kahju ligikaudu 480 miljardit Eesti krooni. Tarkvarapiraatluse põhjustatud rahaline kahju tõusis võrreldes eelmise aastaga 80 miljardit Eesti krooni, mis oli tingitud arvutimüügi kasvust kiirelt areneva majandusega turgudel.
„Konkreetne majanduskaju, mis tekib, ei hõlma tootjate saamata tulusid, vaid seda, kui palju jääb kohapealsetel ettevõttele raha saamata ja ka riigi saamata makse,“ seletas BSA Eesti esindaja vandeadvokaat Kaido Uduste saamata tulude olemust.
2007. aastal uuriti tarkvarapiraatlust 108 riigis. Uuringusse lisandusid Iraak, Liibüa ja Luksemburg. „Uuringu koostamisel osales 850 analüütikut 60 riigist. Võrreldi tarkvara kasutust, palju ja millist kasutusele võeti ja kui palju omandati litsentse. Andmete võrdlemisena saadi protsent, kui suur on piraatluse osakaal,“ tutvustas Uduste uuringu meetodeid.
Eestis oli 2007. aastal 51% tarkvarast ebaseaduslik. „Samas oli 2000. aasta alguses Eestis piraattarkvara osa üle 70%,“ meenutas Uduste minevikku.
„Läti ja Leeduga võrreldes olen rahul, neil on rohkem piraattarkvara. Soomele, Rootsile jääme alla, neil üle on piraattarkvara osakaal pisut üle 20%,“ lisas Uduste. „Läbi aastate on Aasias ja Aafrikas piraatluse tase kõrge olnud, silma paistis eriti Armeenia, Aserbaidžaan, Moldova, kus piraatlus ületas 90%.“
Kesk- ja Ida-Euroopas kasutatakse illegaalseid arvutiprogramme kõige vähem Tšehhis (39%). Lätis ja Leedus on litsentseerimata tarkvara osakaal 56%. Keskmine piraatluse tase on 68%.
„Olukord on parem arenenud riikides, endiselt on liider USA 20%ga, Luksemburg hõivas esimesel katsel 21%ga teise koha,“ lisas Uduste.
„Enamikes riikides, tervelt 67s, piraatluse tase langes. Ainult kaheksas riigis tõusis. Nendes riikides langeb, kus müüakse uusi eelpaigaldatud tarkvaraga arvuteid ja elatustase on kõrgem. Tõuseb, kus turg areneb ja tuleb juurde kodukasutajaid ning väikeettevõtteid,“ tõi Uduste välja.
Ülemaailmset tarkvarapiraatluse uuringut viiakse läbi igal aastal. Neljandat aastat järjest teostab seda BSA tellimusel uuringufirma IDC. Uuring võtab piraatluse taseme arvutamisel arvesse kogu kasutatava tarkvara, sh nii äritarkvara kui vabavara jms (operatsioonisüsteemid, rakendustarkvara, andmebaasid, mängud, spetsiaaltarkvara jne). Piraatluse tase arvutatakse võrreldes müüdud arvutite ning õiguspäraselt hangitud tarkvara koguseid.
Seotud lood
Uuringufirma IDC andmetel oli
Eestis eelmisel aastal litsentseerimata tarkvara osakaal 51 protsenti,
mis on 1% vähem kui 2006. aastal, aga siiski 13% võrra rohkem kui maailmas
keskmiselt.
Siseminister Jüri Pihl peab
tarkvarapiraatlust infoajastu kuriteoks, mille mõjud ei ole nii süütud, kui
esmapilgul paista võib, ja võib olla ohuks innovaatilisele majandusele.
Eesti elanike arvuti- ja tarkvarakasutust
uurinud Faktum-Ariko esindaja Veiko Paalandi sõnul peavad umbes
pooled küsitlustest legaalset tarkvara liiga kalliks. Piraattarkvara
kasutab üle poole elanikkonnast.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.