Eelmise nädala lõpus seoses riigikohtu
otsusega viletsasse seisu jäänud Ühisteenused otsivad lahendusi tegevuse
jätkamiseks. Kui seda ei leita, esitatakse nõuded tehtud investeeringute
hüvitamiseks.
Ühisteenuste teenindusdirektori Kristi Hundi sõnul tegeleb ettevõttes 100 inimest bussipiletite kontrollimisega, suurem osa neist tegutseb Tallinnas ja umbes 40 Pärnus. Tartus kontrollisid pileteid G4Si töötajad.
„Pärnus oleme koostöös munitsipaalpolitseiga lahenduse leidnud, täpsed detailid on küll veel kooskõlastamisel,“ andis Hunt aripeav.ee-le vihje, et kohati on asjad ettevõttele soodsalt lahenemas.
Ka Tallinnas loodavad nad lahenduse leida. „Otsime lahendusi, kuidas edasi minna. Vara on asja maha matta,“ lisas Hunt.
Hetkel töötavad nimelt juristid sobivate lahenduste otsimisel koostöö jätkumiseks. „Reedeks peaks valmima juristide nägemus, kas ja kuidas on võimalik koos edasi minna,“ lisas ta.
Kui koostöö jätkumine ei ole võimalik, otsitakse üles sobiv asutus, et esitada kahjunõuded. „Saamata jäänud tulud on üks asi, kuid investeeringuid on tehtud arvestusega, et leping on sõlmitud aastani 2011. Ainult trahvide haldamise programmi Jänku oleme investeerinud umbes miljon krooni, soetanud busse ja teinud muud investeeringud,“ lisas ta. Reedeks peaks selguma ka summa, mida nõutakse, kui koostöö jätkumine võimalik ei ole. Sinna hulka arvestatakse lisaks investeeringutele ka saamata jäävad tulud.
100 inimest, kes seni bussides sõidupileteid kontrollisid, töötuks ei jää. „Me hoiame neid inimesi, leiame kas firma sees või grupis neile muu rakenduse,“ lisas Hunt.
Ühisteenused kohtus seljatanud vandeadvokaat Alar Eiche tahab vaidlustada ka parkimise viivistasud, sest erafirmad ei saa tema hinnangul makse sisse nõuda.
Eiche saavutas reedel võidu ASi Ühisteenused üle, mistõttu viimane ei tohi enam ühistranspordis piletita sõitjatele trahvi teha. Nüüd on Eiche võtnud ette viivistasude all sissenõutavad parkimistrahvid, millega tegeleb nii Tallinnas kui ka mitmel pool mujal samuti AS Ühisteenused, kirjutas Postimees.
Parkimistasud on tema sõnul kohalik maks ja küsimus on selles, kas erafirma saab neid sellisel kujul sisse nõuda.
Hunt veksleid selle kohta välja anda ei tahtnud. „Vara öelda, ei taha väita, et see on võimau või reaalne,“ lisas Hunt.
Siiski sõnas ta, et kohtus on varem parkimistasude määramise asja erafirmade poolt arutatud ja seni ei ole õigustes vastuolusid leitud.
Seotud lood
Sotsiaaldemokraatide hinnangul oleks
riigikohtu tänase otsuse valguses kõige õigem, kui Tallinn lõpetaks AS
Ühisteenused sõlmitud ühistranspordi pileti- ja parkimiskontrolli lepingud ning
asuks neid teenuseid ise korraldama.
Tallinna ühistranspordis pileteid
kontrollinud ettevõte AS Ühisteenused leiab, et Tallinna linnavalitsuse
korraldus ühistranspordi piletikontrolli halduslepingu lõpetamiseks on
õigusvastane ja taotleb halduskohtult selle tühistamist, kui linnaga tekkinud
kahju hüvitamises kokkuleppele ei jõuta. Ettevõte nõuab linnalt 10,5
miljoni krooni suurust hüvitist.
Riigikohus tunnistas tänase otsusega
põhiseaduse vastaseks ning kehtetuks ühistranspordiseaduse ning
väärteomenetluse seaduse sätted, mis lubavad riigile kuuluvat
karistusfunktsiooni delegeerida edasi eraõiguslikele juriidilistele isikutele.
Esimese viie kuuga on AS Ühisteenused
kogunud Tallinna linnale parkimismaksu 33 miljonit krooni, mis on eelmise aasta
sama perioodiga võrreldes 10 miljoni krooni võrra suurem.
Rail Balticu Ülemiste terminali ehitustööd käivad: mitmed töövõtjad on juba kaasatud ja õige pea kuulutatakse välja veel neli hanget. Peagi alustatakse jalakäijate rõõmuks ka T1st Ülemiste Keskuseni viiva tunneli ehitamisega.