Riigikohus tunnistas tänase otsusega
põhiseaduse vastaseks ning kehtetuks ühistranspordiseaduse ning
väärteomenetluse seaduse sätted, mis lubavad riigile kuuluvat
karistusfunktsiooni delegeerida edasi eraõiguslikele juriidilistele isikutele.
Konkreetsemalt lubasid need seadusesätted eraettevõtetel väärteomenetluse korras karistada ühistranspordiseaduse rikkujaid.
Vaidlus algas 2007. aasta 19. märtsil, mil AS Ühisteenused piletikontrolör karistas isikut rahatrahviga, kuna tal ei olnud ette näidata sõiduõigust tõendavat dokumenti. Sõitja polnud jõudnud kontrolli hetkeks veel piletit komposteerida.
Riigikohtule esitatud kassatsioonkaebuses tõstatati muu hulgas küsimus, kas kohtuvälise menetleja ülesannete delegeerimine eraõiguslikule juriidilisele isikule on kooskõlas põhiseadusega. Riigikohus nõustus oma otsuses, et nii kriminaal- kui ka väärteomenetlus kujutavad endast riigivõimu ühe alaliigi – karistusvõimu – teostamist ja et tulenevalt põhiseadusest tuleb riigivõimu, sealhulgas karistusvõimu, teostada üksnes põhiseaduse ning sellega kooskõlas olevate seaduste alusel.
Ehkki ühistranspordiseadus seda küsimust reguleerib, tuleneb ASi Ühisteenused tegelik volitus kohtuvälise menetlejana hoopis Tallinna linnaga sõlmitud halduslepingust. "Juba ainuüksi lepingu nimetusest tulenevalt on halduslepinguga põhimõtteliselt lubatav delegeerida eranditult vaid täitevvõimu sfääri kuuluvaid haldusülesandeid. Karistusvõimu ning sealhulgas süüteomenetlust oma terviklikkuses – koos võimaliku kohtumenetlusega – ei saa aga käsitada (tavalise) haldusülesannete täitmisena," kirjutab riigikohtu üldkogu oma otsuses.
ASile Ühisteenused karistusfunktsiooni delegeerimine on riigikohtu arvates põhiseaduse vastane aga ka teisel põhjusel. Nimelt ei saa riigivõim eraõiguslikule juriidilisele isikule delegeerida neid ülesandeid, mida põhiseaduse mõtte kohaselt kohustub täitma riigivõim ja mis seetõttu moodustavad riigivõimu tuumikfunktsiooni. "Mida ulatuslikumad on mingis valdkonnas põhiõiguste piiramise legaalsed võimalused, seda vastutusrikkamalt peab riik toimima isikute kaitsmisel ja sellise olukorra kujundamisel, mis peab vältima põhiõiguste põhjendamatut riivet," kirjutab üldkogu oma otsuses.
Üldkogu pidas vajalikuks märkida, et karistusvõimu delegeerimise keeld eraõiguslikule juriidilisele isikule puudutab vaid süüteomenetlusi ega laiene näiteks süüteomenetlustele eelnevatele järelevalvelise iseloomuga haldustoimingutele.
AS Ühisteenused esindajad arutavad praegu, kuidas peaks ettevõte pärast riigikohtu tänast otsust, mis keelab Ühisteenustel sõidujäneseid trahvida, edasi tegutsema, kirjutas ETV24.
"Kuna otsus on nii värske, siis arutame oma koostööpartneriga, kuidas peakisme edasi käituma," ütles AS Ühisteenused teenindusdirektor Kristi Hunt.
Hundi sõnul jätkatakse kuni lahenduse leidmiseni vanaviisi. Ettevõtte töötajad võivad kontrollida sõitjatel pileti olemasolu ja selle võivad puudumisel reisija ühissõidukist välja tõsta, kuid ei saa trahviotsust teha. Ettevõte on piletite kontrollimise ajutiselt peatanud ning piletikontrollid tänavalt ära kutsunud.
Seotud lood
Täna avaldatud otsusega, mille kohaselt
trahvi võib määrata vaid ametiisik, sai lõpu aastaid Soomes autosõitjate meeli
erutanud vaidlusküsimus.
Justiitsministeeriumi hinnangul pole
Tallinna ühistranspordis kasutusele võetud lahendus, kus pileteid kontrollivad
linnavalitsuse ametnikud koos erafirmaga, siiski seaduslik.
Juuratudengi vaidlus talle määratud
480-kroonise trahviraha pärast jõudis eile riigikohtu üldkogu ette ja võib AS
Ühisteenustele maksma minna ühissõiduki piletite kontrollimise õiguse.
Nn liikluspaketi eelnõuga loodud uue,
kirjaliku hoiatamismenetluse nime kandev menetluse kohaselt saadab politsei
kaamera poolt fikseeritud liiklust rikkunud auto omanikule või vastutavale
kasutajale trahvinõude kuni 3000 krooni.
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.