Sotsiaaldemokraatliku erakonna (SDE)
fraktsiooni esimees Eiki Nestor kirjutas oma blogis riigi reservi kasutamisest,
et stabiliseerimisreservi võib kasutada kolmel juhul, millest üks on
sõjaseisukorra väljakuulutamine.
"Lihtsas keeles seletatuna ütleb seadus, et stabiliseerimisreservi võib kasutada kolmel juhul: pikaajalist ühiskondlikku tulu toovate investeeringute ja strukturaalsete ümberkorralduste rahastamise stabiilsuse tagamiseks; sotsiaal-majanduslike kriiside vältimiseks või leevendamiseks; sõjaseisukorra, eriolukorra või erakorralise seisukorra väljakuulutamisel," kirjutas Nestor.
"Sõjaseisukorda ja eriolukorda pole keegi välja kuulutanud ja pole ka põhjust. Õnneks," lisas ta.
"Pikaajalist ühiskondlikku tulu toovaks ümberkorralduseks võiks nimetada pensionireformi ja sellega seonduvaid ülemineku kulutusi. Tänases seisus on varasematel aastatel tänuväärselt riiklikusse pensionikassasse kogutud sellisel hulgal tagavara, et lähemate aastate puudujääk saab sellest kaetud. Valitsussektori tasakaalu mõistes on tegu küll miinusega, aga raha pensionide väljamaksmiseks on olemas. Seega poleks mitte midagi imelikku selles, kui stabiliseerimisreservi vahendeid kasutatakse pensionireformi stabiilsuse tagamiseks tulevikus, aga täna pole seda küll põhjust teha."
"Jääb üle kolmas võimalus või küsimus – kas oleks põhjendatud reservi kasutamine seoses sotsiaal-majandusliku kriisi vältimise või leevendamisega. Mingil määral on vastus sellele küsimusele olemas seaduse nendes paragrahvides, mis räägivad reservis oleva raha kasutusele võtmise korrast," ütles ta.
Seotud lood
Reisieksperdi tegevjuht Sven Lõokene ütles,
et kui majandusareng nõuab riigi reservrahade kallale minekut, siis peaks
seda tegema.
Ordi juhataja Sulev Sisask ütles, et riigi
reservrahasid ei peaks praegu kasutama, kuna majanduslangus pole
force majeure.
Mecro tegevjuht Priit Prints ütles, et
riigi reservraha võiks kasutada EL poolt rahastatavate projektide
kaasfinantseeringuks.
Rakvere Lihakombinaadi tegevjuht Anne Mere
ütles, et riik peab esiteks kulutusi kärpima nii palju kui võimalik, kuid
jätkusuutliku majandusarengu tagamiseks võiks reservi kasutada.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.