Alusta lugemist siit: Jack
Kilby ja Robert Noyce
Kui internetist on vaja midagi leida, pöördutakse enamasti Google’i poole. Pisut enam kui kümne aasta eest oli aga tänaseks niivõrd tuntud kaubamärk vaid idee Stanfordi IT-tudengite Sergei Brini ja Larry Page’i peas. Idee, mis on nad tänaseks lennutanud maailma rikkaimate inimeste hulka.
Mis siis tegi Google’i eriliseks? Kas tegemist oli esimese otsingumootoriga? Tegelikult üldsegi mitte. Google polnud esimene, kuid tema asutajail oli õige idee. Nad said aru, et senine praktika, kus otsingumootorid otsisid veebilehti vastavalt märksõnadele, ei ole edukas. Otsingu tulemuseks oli palju veebilehti, mida kasutaja näha ei soovinud. Samuti olid olulised lehed segiläbi ebaolulistega. Google’i ehitamisel võeti aluseks, et veebileht on seda olulisem, mida enam teised lehed talle viitavad. Ning muidugi tõstab olulisust ka see, kui viited ise on olulistel lehtedel.
Tulemuseks oli oluliselt paranenud kvaliteet. Inimesed leidsid Google’i abil kõige tõenäolisemalt soovitu ning tee Google’i populaarsuse kasvule oli avatud. Tänaseks on Google muutunud niivõrd populaarseks, et ettevõtte nimestki on saanud verb. Lisaks otsingumootorile pakub Google paljusid teisi teenuseid, näiteks videojagamisprogramm YouTube või virtuaalne gloobus Google Earth.
Seotud lood
Tänasel päeval aastal 1998 said toona
25-aastased Sergei Brin ja Larry Page tšeki 100 000 dollari peale, millele oli
kirjutatud Google.Inc. See võimaldas otsingumootori käivitada.
Pühapäeval 7. septembril täpselt kümme
aastat tagasi alustas Californias ühes garaažis tegevust otsingumootor Google.
Kümne aastaga on Google saanud kõige edukamaks äriks internetis ning paljude
ekspertide arvates ootavad meid ees ajad, kus Google domineerib arvutimaailmas
samamoodi nagu seda seni on teinud Microsoft.
Internetist info otsimine on meie
igapäevaelu loomulik osa. Internetiotsingutega tegelev firma Netcraft väidab, et
internetis on praegu umbes 150 miljonit aktiivset veebilehekülge. Kuidas leida
nende hulgast meile vajalik info: see ülesanne tundub üüratu.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.