Tänasel päeval aastal 1998 said toona
25-aastased Sergei Brin ja Larry Page tšeki 100 000 dollari peale, millele oli
kirjutatud Google.Inc. See võimaldas otsingumootori käivitada.
Moskvas sündinud, kuid lapsena koos perega Ameerikasse emigreerunud Brin ja ameeriklane Page kohtusid Stanfordis üliõpilastena ning Google'i majas liikuva pärimuse järgi muutusid teineteisele kiiresti vastumeelseks. Sellest hoolimata ühendas neid idee, kuidas leida sobiv moodus, et interneti lõpututest avarustest vajalik info üles leida.
Kuigi neil oli otsingumootori tehnoloogiline lahendus olemas, ei veennud see ei rahastajaid ega suuri internetiportaale. Kuid raha oli vaja. Nüüd astus mängu Suni asutaja Andy Bechtolsheim, kes nägi Brini ja Page'i idee tõelist potentsiaali. Esmakohtumine oli tõeliselt kummaline. Noormehed üritasid oma tööd esitleda, kuid Bechtolsheim vabandas, et peab ruttama järgmisele kohtumisele. Pakkus, äkki kirjutab tšeki.
See sajatuhandeline tšekk lükkaski Google käima. Brin ja Page lõid ühise firma, suutsid tekitada huvi ka teistes investorites, kes lisasid firmasse veel umbes miljon dollarit.
Esialgu asus peakorter veel Californias sõbra garaažis, aga veel beta-versioonis Google-otsingumootorisse tehti päevas juba 10 000 päringut.
Järgmisel aastal kolis Google Palo Altosse, töötajate arv kasvas kaheksale ning 1999. aasta lõpus tuli päevas juba 500 000 päringut. Kasvukõver on suutnud hoida sama tõusunurka nagu neil kahel esimesel aastal saavutati.
Täna on Pin ja Page'i võrdselt 16,6 miljardi dollariliste varandustega Forbesi andmeil maailmas rikkuselt 26. pulgal.
Seotud lood
Alusta lugemist siit: Jack
Kilby ja Robert Noyce
Google poolt välja töötatud uus süsteem
võimaldab arendajatel kasutada samu rakendusi erinevates sotsiaalsetes
suhtluskeskkondades.
150-miljardi dollari suurune turuosa on
teinud otsingumootorist Google kohtuasjade sihtmärgi.
Miljonid inimesed hakkasid Google Earth
programmi abil uurima satelliitülesvõtteid Maast. Nüüd loodab Google, et
inimesed hakkavad sama innukalt interneti kaudu taevas surfama.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.