Internetist info otsimine on meie
igapäevaelu loomulik osa. Internetiotsingutega tegelev firma Netcraft väidab, et
internetis on praegu umbes 150 miljonit aktiivset veebilehekülge. Kuidas leida
nende hulgast meile vajalik info: see ülesanne tundub üüratu.
Otsingumootorid kasutavad algoritme - matemaatilisi juhendeid, kuidas arvuti peab otsinguülesandeid lahendama.
Google otsingumootoris käib rohkem külastajaid kui ühelgi teisel maailma veebiküljel. Aga milles seisneb selle algoritmi saladus? Keegi ei tea. Lehekülg Howstuffworks pakub väikest sissevaadet sellele, kuidas maailma tuntuim otsingumootor toimib.
Google algoritm otsib lehekülgedelt otsingusõnu, kasutades selleks lehekülgede järjestamise meetodit PageRank, mis arvestab suurt hulka erinevaid tegureid, näiteks seda, mitu korda otsingusõna leheküljel esineb. Järjestamises kõrgema hinde saanud leheküljed ilmuvad otsingu vastustes esimeste seas, mida madalam hinne, seda tahapoole tulemus järjekorras paigutatakse.
Lehekülje omaniku jaoks on ülioluline, et tema lehekülg paikneks Google’i otsingutulemustes võimalikult kõrgel – see tagab külastatavuse ja nähtavuse. Möödunud aastal võttis Google’i Microsofti käest ära maailma kõige külastatuma internetilehekülje tiitli. Niisiis – olles Google’i otsingutes kõrgel kohal annab leheküljele kõvasti lisakülastajaid.
See, kuidas Google otsingusõnadega ringi käib, on sarnane teistele otsingumootoritega. Automaatsed programmid, mida kutsutakse robotiteks, käivad ringi mööda internetti, liiguvad lingilt lingile ning panevad kokku indeksid, mis sisaldavad kindlaid otsingusõnu.
Neid indekseid kasutatakse, kui keegi on otsingulahtrisse trükkinud otsingusõna, nende põhjal kuvab mootor leheküljed, millel esineb otsitud sõna või väljend. Siiski suudavad Google’i robotid pisut rohkemgi – näiteks suudavad nad vahet teha lehekülgedel, millel tegelikult paikneb sisu ning neil, mis on üles riputatud vaid selleks, et veebiliiklust järgmisele veebiküljele suunata.
See, kuidas otsingusõna on leheküljel esitatud, mängib olulist rolli selles, kuidas Google’i otsing lehekülgi leiab. Kuigi sõnu otsitakse terve lehekülje ulatuses, on näiteks pealkirjas leiduv sõna mootori arvates parem. Kui pealkirju on leheküljel mitmes suuruses, loeb mootor tähtsamaks suuremad pealkirjad.
Samuti on oluline, kui tihti otsingusõna lehel esineb. Kindlate otsingusõnadega liialdamist tuleks vältida, aga selle leheküljel paljudesse kohtadesse hajutamist soovitavad need, kes tegelevad lehekülgede otsingumootoritele sobivaks optimeerimisega.
Google otsingualgoritmi kõige olulisem osa on PageRank-süsteem, patenteeritud automaatprotsess, mis määrab ära, kuidas otsingutulemused järjestatakse. Internetiotsijate enamik pöörab tähelepanu vaid paarile-kolmele leheküljele, mis esitatakse otsingutulemuste tipus.
Kuidas siis Google määrab otsingutulemuste järjekorra? Kuigi paljud on püüdnud sellele saladusele jälile jõuda, kaitseb Google algoritmi saladust kiivalt. Ühtteist on siiski teada:
* PageRank annab igale otsingutulemusele hinde. Mida kõrgem see on, seda kõrgemal otsingutulemuste hulgas lehekülg kuvatakse.
* Hinde määrab peamiselt see, kui palju teisi netilehekülgi seda külge lingib. Iga link läheb arvesse justkui ühe häälena. Asja loogika on selles, et hea ja kvaliteetse sisuga lehekülgi lingitakse ilmselt rohkem kui neid, mille sisu on kesine.
* Kõik hinded pole võrdsed. Lingid kõrgelt hinnatud lehekülgedelt maksavad rohkem kui hääled madalama hinnanguga külgedelt. Niisiis ei anna mingit efekti, kui avada trobikond tühju lehekülgi, mis lihtsalt sisaldavad linki leheküljele, kuhu te tegelikult soovite külastajaid meelitada.
* Mida rohkem linke ühelt leheküljelt välja läheb, seda väiksema kaaluga on selle lehekülje hääl. Teisisõnu – kui kõrge hindega leheküljelt läheb välja sadu linke, siis on nende häälte hind madalam. Kui linke oleks vaid mõnele üksikule küljele, oleks häältel suurem kaal.
* Lehekülje hinnet mõjutavad veel näiteks kaua on lehekülg olnud üleval, samuti domeeninimi, kuidas otsingusõnad leheküljel esinevad ning kui vanad on leheküljelt väljuvad ja sellele sisenevad lingid. Google’i algoritm paistab hindavat rohkem neid lehekülgi, mis on olnud juba mõnda aega tegevuses.
* On väidetud, et Google kasutab inimesi, kes hindavad otsingutulemusi ning sorteerivad neid seejärel, et parimad lingid esile tõsta. Google on seda eitanud, väites, et kuigi otsingumootori palgal on terve rida inimesi, kes testivad otsingumootorile tehtud uuendusi, ei sorteeri inimesed siiski tulemusi ega anna lehekülgedele hindeid.
* Google strateegia toimib libedalt. Keskendudes linkidele, mis lehele sisenevad ja väljuvad, suudab otsingumootor tulemusi hõlpsasti korrastada. Kuigi on terve rida trikke, mida lehekülgede hinde parandamiseks saab ette võtta, on üks kindlamaid lahendusi pakkuda oma lehel kõrgekvaliteetset sisu, mis ajendab teisi panema oma leheküljele teie lehekülje linki.
* Google väidab, et kohta otsingutulemustes osta ei saa. Kõik tulemused on järjestatud PageRank-süsteemi antud hinnete põhjal. Samas müüb Google reklaamlinke, mis paigutatakse otsingutulemuste kohale ja kõrvale, aga need on eraldi tähistatud, et otsija suudaks vahet teha otsingutulemuste ja raha eest ostetud reklaamlinkide vahel. Selleks võib heita pilgu, kuidas Google otsingumootor pakub vastuseid otsingusõnale Tallinn. Lehekülje paremas servas on esitatud reklaamlingid.
Seotud lood
Kümme enimloetud lugu Novaatoris sel
nädalal:
Google plaanib 2008. aasta keskel tulla
turule mobiiltelefonide jaoks mõeldud tarkvaraga, teatasid asjaga seotud
inimesed eile Wall Street Journalile. Ametlikku teadet oodatakse järgneva paari
nädala jooksul.
Google on nimi, mida teab tänapäeval iga
arvuti ja internetiga kokku puutunud inimene. Tegemist on populaarseima
otsingumootori loojaga, kelle käes on suur osa interneti reklaamiturust.
Alusta lugemist siit: Jack
Kilby ja Robert Noyce
Föderaalreservi kolmapäevane pressikonverents valmistas investoritele üllatuse ning kulla hind sööstis järsult alla. Kas kujunemas on hea ostukoht?