Helsingi ja Tallinna vahelisele merealusele
tunnelile kaalutakse Soomes kaht võimalikku alguspunkti.
Eestis oleks tunnelisuu Viimsi poolsaarel, Soomes Porkkalas või Helsingis Pasilas. Alguspunktist sõltuvalt oleks tunneli pikkus 70-85 kilomeetrit, millest 50-70 kilomeetri ulatuses kulgeks tunnel Soome lahe all, vahendas ETV24 Helsingin Sanomat.
Kuigi aluspind on Eesti poolel pehmem, ei põhjustaks see moodsat tehnikat kasutades raskusi. Soome firma Baltirail pakub välja võimaluse, et tunneli seinte toeks oleksid seal 30 sentimeetri paksused raudbetoonrõngad. Seda meetodit on kasutatud mujalgi Euroopas.
Tunneli maksimaalne kalle oleks kaks kraadi ning kõige sügavamal kulgeks see rohkem kui 200 meetrit allpool merepinda, kus selle kohal oleks vähemalt 40 meetrit tugevat kaljut.
Tunneli hooldamiseks rajataks Soome lahte tehissaar. Insener Usko Antikoski sõnul võiks saarele paigaldada tuulegeneraatorid, mis toodaksid tunneli tarbeks elektrienergiat.
Baltiraili hinnangul kestaks tunneli ehitus pärast selle kohta lõpliku otsuse tegemist 10-15 aastat.
Seotud lood
Homme külastavad projekti Rail Baltica
koordinaatorid eesotsas Euroopa Komisjoni Transpordi ja Energeetika direktoraadi
juhi James Pondiga Valgat, et arutada Rail Baltica raudteetrassi
arendamist, teatas Valga Maavalitsus.
Rail Baltica projekti hakatakse teostama
etapiviisiliselt. Valitsus otsustas, et esimeses faasis kulgeb Tallinna ja Riia
vaheline raudteeühendus Valga kaudu, teatas majandus- ja
kommunikatsiooniministeerium.
Viimasel ajal on päris palju räägitud Rail
Baltica võimalikust kulgemisest Tartu ja Valga või Pärnu kaudu. Taani
konsultatsioonifirma COWI esitas Rail Baltica võimalike trasside
finantsmajandusliku analüüsi tulemused.
Tallinna ja Helsingi vahel ühendust pidavad
laevafirmad võivad tänavu suvel tipp-päevadel üle lahe viia ja tagasi sõidutada
ligi 30 000 inimest, paraku on reisijate arv järjest vähenenud.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.