„Euroopa Liit peab rääkima
energiaküsimustes ühel häälel ning toimima ühtse sihtturuna," ütles president
Toomas Hendrik Ilves.
"Ainult selliselt on võimalik seista vastu mõne riigi katsetele kasutada energiatarneid oma poliitilise profiili tõstmiseks," põhjendas Ilves täna Kiievis energiaalasel tippkohtumisel.
Ilvese sõnul on Venemaa gaasijuhtmed Nord Stream ja South Stream küll uuteks tarnekanaliteks, kuid ei aita mitmekesistada tarnijaid ega suurenda seeläbi ka energiajulgeolekut. Tema sõnul on Venemaa tarnete peamiseks alternatiiviks tarned Kaspia regioonist, vahendas presidendi kantselei.
Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ukraina, Gruusia ja Aserbaidžaani presidendid võtsid tänasel kohtumisel vastu deklaratsiooni Kaspia mere, Musta mere ja Balti mere piirkonna energia-transiidikoridori loomise kohta.
Ilvese hinnangul peab igasugune energiaalane koostöö lähtuma energiaharta lepingu (Energy Charter Treaty) põhimõtetest. „Nii tarne- kui transiidiriigid peaksid käituma heade väliskaubanduse tavade kohaselt ka energiakaubanduses ning hoiduma selle kasutamisest poliitilise survevahendina,“ toonitas president.
Seotud lood
Praegu valdavas osas ise oma
energiavajadusi rahuldav Eesti võib viie-kuue aasta pärast silmitsi olla
energiakriisiga, sest tootmisvõimsust ei pruugi jätkuda ja elektriimpordi
võimalused on samuti ebamäärased.
Euroopa riikide sekka, kes on valmis
panustama tuumaenergiale ja ehitama uusi reaktoreid, võib lisanduda ka
Holland.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.