Reformierakonna aseesimees Jürgen Ligi oli
II samba pensionifondide raha investeerimist hapuks minemise ohuga
rämpsvõlakirjadesse paigutamist kommenteerides rahulik ja ütles, et ei oska
täpselt öelda, mida tuleks nüüd teha, aga eelkõige tuleks kuulata
professionaalide nõu.
„Ei oska öelda, tuleb professionaale uskuda,“ vastas Ligi küsimusele, kuidas rahva pensioniraha kaitsta, täpsustades, et professionaalide alla peab ta silmas pankasid üldiselt ehk pankade investeerimisfondide haldamisega tegelevaid isikuid.
Veel rõhutas Ligi, et pensionifond on ikkagi pikaajaline investeering. „Väärtpaberiturg ja pensionifondid on pikaajaline investeering,“ rääkis Ligi lootusrikkalt ning lisas, et tavalisele pensionikogujale praegune kinnisvaraturu kriis väga suurt muret tekitama ei peaks. „Lõpptulemus on ju pikaajaline investeering,“ kordas Ligi veel.
Jürgen Ligi ise ei kuulu Riigikogu liikmete hulka, kellel oleks II samba pensionifond. Ametiisikute majanduslike huvide deklaratsioonist selgub, et vaid 35 riigikogulasel on II pensionifondi sammas olemas.
Riigikogu liikmed esitavad andmed ise ja mõningaid ebatäpsusi võib andmetes esineda, kuna liikmed ei ole alati välja kirjutanud, millist sammast nad omavad.
Ligi 400 miljonit krooni II samba pensioniklientide raha on fondijuhid paigutanud kohalike kinnisvara- ja kiirlaenuäride rämpsvõlakirjadesse, mis ähvardavad halval juhul hapuks minna, kirjutas tänane Äripäev.
Seotud lood
Finantsinspektsiooni juhatuse esimehe Raul
Malmsteini sõnul tähtsustas Äripäev rämpsvõlakirju üle, kuna need moodustavad
pensioni investeeringuportfellist vaid väikese osa.
Keskerakondlasest Riigikogu
sotsiaalkomisjoni liige Jaak Aab ütles, et kohustuslik pensionisammas on riigi
poolt ellu kutsutud ja riigi vastutada on see, et pension ka koguneks.
Riigikogu liige ja Sotsiaaldemokraatliku
erakonna (SDE) fraktsiooni esimees Eiki Nestor leiab, et oma II samba
pensionifondiga on ta rahul ning leiab, et kui keegi leiab, et tema rahaga
on ümber käidud talle vastumeelselt, saab ju alati panka vahetada.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.