Küsitlus: kulude kärbe laenust parem

Vaid kümnendik Eesti elanikest leidis, et valitsus peaks minema kõige drastilisemat teed ning eelarveaukude lappimiseks laenu võtma. Kõige rohkem pooldasid laenuvõtmist Keskerakonna potentsiaalsed valijad.

Sotside ja IRLi valijad pooldasid enim kokkuhoidu

Suurimat poolehoidu pälvis vastanute hulgas mõte kärpida oluliselt avaliku sektori kulutusi. Seda pooldas pisut alla poole elanikest, suur osa neist Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) ja IRLi valijad.

Üle veerandi küsitletuist vastas, et nemad ei tea, kuidas eelarve tasakaalu saada.

Tulumaksumäära langetamise peatamise poolt olid enim Rahvaliidu toetajad, kuid kokku toetas seda siiski vaid 15 protsenti vastanutest.

End Keskerakonna valijateks nimetanud küsitletutest 4 protsenti märkis, et on nõus maksukoormuse kasvamisega. SDE valijatest pooldas maksutõusu 3 protsenti küsitlusele vastanutest.

Atonen: nägin probleeme ette valimislubaduste pealt

Selle aasta alguses aktiivsest poliitikast lahkunud reformierakondlase Meelis Atonen kommenteeris, et on normaalne, kui inimene pooldab kulude kärpimist.

"Ma nägin ju neid raskusi ette juba siis, kui valimiste eel lubati vaid suuremaid väljaminekuid, kui reaalselt raha oli. Kui ma oleksin olnud algusest peale asjade juures, oleksin teinud sellise eelarve, milles auke ei oleks või need oleksid mikroskoopilised," lisas Atonen.

Hormi hinnangul tuleb kulud külmutada

Skanska juht Olle Horm sõnas, et inimene on ratsionaalne, inimesed aga ei ole ratsionaalsed. "Inimesed arvavad ja avaldavad seda arvamust, teades ja tundes vaid 3 protsenti teemast. Otsuseid tehakse puhtalt emotsioonide najal," sõnas Horm.

Kulude külmutamist ja investeeringutega jätkamist nimetas Horm olulisemateks meetmeteks, et eelarve tasakaalu saada. "Riigi seisukohalt on lühinägelik lõpetada investeeringud infrastruktuuri või haridusse. Investeeringud loovad tööd ja raha, inimesed saavad makse maksta, kulutada raha ja nii edasi," kinnitas Horm.

Horm lisas veel, et emotsioonivabalt tuleb arutleda Eesti ekspordi üle. "Leida hoovad, kuidas imporditud kaupade tarbimist piirata," lisas ta.

Kommentaarid

Ivari Padar, rahandusminister

Minu seisukoht on olnud kogu aeg üks - 2008. aasta eelarve tuleb tasakaalu saada kärbete tegemisega. Mul on hea meel, et ka Äripäeva küsitluses osalenud näevad eelarve tasakaalustamise põhilise allikana kulude kokkuhoidu. Tuleb jälgida, et kärped jääksid mõistlikkuse piiri ega mõjutaks riigi põhiülesannete täitmist.

On ilmselge, et nii selle kui ka järgmise aasta eelarve tulud ja kulud kasvavad. Samas on selge, et meie eelarve kulude ja tulude struktuur vajab oluliselt korrastamist - kas siis seadusega fikseeritud püsikulude märkimisväärset vähendamist või riigi tulubaasi suurendamist. Praeguse süsteemiga jätkamisel pole viletsama majanduskasvu tingimustes peaaegu midagi enam eelarvega jagada, kuna kõik on paika pandud teiste seadustega.

Jaan Sven Männik, Eesti Panga nõukogu esimees

Ettevõtte juht on selle küsimusega ju harjunud, et kui asjad ei lähe kokku, siis tuleb midagi ette võtta. Siis tuleb kuskilt kärpida. Toetan väga mõtet, et eelarve peab olema balansis. Pole oluline, kuidas me mõtleme või asju ajame, ilma kulude kärpimiseta ei saa eelarvet balanssi.

Indrek Neivelt, Arengufondi nõukogu esimees

Eesti riigieelarve on praegu üle 100 miljardi krooni. Kõikide reservide kasutamine on mõttetu, kuna reservist võetakse paar miljardit korraga, samuti ei too suurt kasu kulutuste kärpimine. Riigieelarve päästaks suur eksport. Eksporti on vaja suurenda, kõiksugused kärpimised ja riigivara müügid on teise järgu küsimused.