Isamaa ja Res Publica Liidu esimehe Mart
Laari sõnul on valitsus raskete põhimõtteliste valikute ees, millest ka parimate
puhul ei tasu oodata, et Eesti elu kohe homme paremaks läheb.
Sel nädalal esitab valitsuserakondade moodustatud riigieelarve kärpimise töörühm ehk nn kuuepäine krokodill oma ettepanekud, ütles Laar.
Peaminister Andrus Ansip on korduvalt rõhutanud, et majanduskriisi ei ole. Samas on mitmed analüütikud öelnud, et juba paari järgmise kuu jooksul võib majanduskasvu ette miinusmärk tulla. Kas meil on kriis või ei ole?
Ma praegu ei arutaks majanduskriisi teema üle. Probleem on pikemaajalises perspektiivis ja see tuleneb suurematest möödalaskmistest, mis tehti kiire majanduskasvu olukorras, kus riik hakkas oma püsikulusid väga kiiresti kasvatama mõtlemata sellele, et 18protsendiline majanduskasv ei saa olla igavene.
Kui vaadata kohustusi, on probleemid tekkinud just kõige parematel aegadel, mil tegutseti liiga optimistlikest tulevikuväljavaadetest lähtudes. See on väga inimlik ja toimub kõikides maailma riikides nii. Riikide võime paremat tulevikku tagada sõltub sellest, kuidas nende kriiside ajal käitutakse - kas kriisile suudetakse reageerida või püütakse teha nägu, et pole midagi hullu juhtunud ja üritatakse kuidagi edasi vegeteerida.
Kas Eesti jäi majanduse jahtumisele reageerimisega hiljaks?
Nii ja naa, sest lugu ise on pikem ja põhimõttelisem. Peamised probleemid, mida me peame lahendama, ei ole ju 2008. aasta negatiivne eelarve, kus oldi liiga optimistlikud. See oli koht, kus tõesti ei reageeritud piisava kiirusega sellele, mis tulema hakkab. Kas see lisaeelarve on ideaalne või mitte, selle üle võib muidugi vaielda.
Padaril oli julgust tulla nende probleemidega täiesti üheselt lagedale ja ta on pannud numbrid tuima näoga laua peale, mis on olnud ainuvõimalik taktika. Padar on toonud kõik avalikuks, mis on äärmiselt kiiduväärt.
Kuhu nn kuuepäine krokodill oma tööga praeguseks jõudnud on?
Järgmisel nädalal (sel nädalal - toim) peab töörühm oma klotsid ehk põhimõttelised lahendused kokku lükkama ja see on äärmiselt ebameeldiv üritus. Meeldivaid valikuid ei ole. Eriti probleemne on see, et paljudele tehtud kulutustele saab küll piduri peale tõmmata, aga see ei vii kokkuhoiule sellise kiirusega, nagu tegelikult vaja oleks.
Enne kui neid klotse liigutama hakatakse, peab kokkuleppele jõudma, milliseid klotse ja mis suunas liigutatakse.
Mina arvan, et kindlasti ei ole töörühm see poliitiline kogu, kes suudab kõikides klotsides kokkuleppele jõuda, need otsused lähevad koalitsiooni ette. Sisuliselt on see on uue koalitsioonilepingu tegemine. Ma ei usu, et me suudame töörühmas kõikide klotside osas kokkuleppele jõuda. See protsess on väga valuline ja samal ajal möödapääsmatu ning nõuab väga suurt poliitilist vaprust, et nendega välja tulla.
Kuidas Te suhtute stabiliseerimisreservi kasutusele võtmisesse?
Sügava ettevaatusega, nii ahvatlev ja kerge, kui see ka tundub. Me mätsiksime üle jõu elamise lihtsalt kinni. See lahendus viiks Eesti pikemaajalisse stagnatsiooni.
Kas 10 miljardi kroonine kärbe toob riigi vee peale?
Rahandusminister on arvutused aastateks 2009-2011 teinud negatiivsematest stsenaariumidest lähtudes ja 10 miljardi krooni suurune kärbe peaks olema piisav.
Seotud lood
Rahandusminister Ivari Padari soov
kehtestada uusi makse ja külmutada tulumaksureform tekitab koalitsioonis
erimeelsusi.
Rahandusminister Ivari Padari sõnul ei
piisa riigil 2009. aasta riigieelarve minimaalselt nelja miljardi krooniseks
kokkuhoiuks lihtsalt kulude kärpimisest, kehtestada tuleb ka uusi makse.
Riigi eelarvestrateegia läheb täna
valitsusele kinnitada vaid ühe numbriga, sest 10 miljardi kärpimisega tegeleva
krokodillikomisjoni eilne koosolek poliitilisi leppeid ei andnud.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.