• OMX Baltic−0,25%272,29
  • OMX Riga−0,13%872,59
  • OMX Tallinn−0,33%1 736,47
  • OMX Vilnius−0,27%1 050,05
  • S&P 5001,23%5 782,76
  • DOW 301,02%42 221,88
  • Nasdaq 1,43%18 439,17
  • FTSE 100−0,14%8 172,39
  • Nikkei 2251,11%38 474,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%106,81
  • OMX Baltic−0,25%272,29
  • OMX Riga−0,13%872,59
  • OMX Tallinn−0,33%1 736,47
  • OMX Vilnius−0,27%1 050,05
  • S&P 5001,23%5 782,76
  • DOW 301,02%42 221,88
  • Nasdaq 1,43%18 439,17
  • FTSE 100−0,14%8 172,39
  • Nikkei 2251,11%38 474,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%106,81
  • 27.05.08, 11:36
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Lõpuks ka Rootsit tabanud laenukriis tõstab kulusid

Rootsi oli seni ülemaailmsest panganduskriisist suhteliselt terve nahaga pääsenud, paar päeva tagasi aga olukord pöördus.
Rootsi pangad ei usalda enam üksteise krediidivõimekust. Teineteisele raha laenates küsitakse juba pea terve protsendipunkti võrra kõrgemat intressi kui riigile laenu andes, kirjutas di.se.
Niinimetatud Ted-spread ehk pankade omavahelise laenu ja riigi võlakirjade intressi vahe on jõudnud 0,98 protsendipunktini. See tähendab, et Rootsis on praegu pankadevaheliste laenude riskipreemia kõrgem kui USAs, Suurbritannias, euroalas, Kanadas, Norras, Taanis ja Austraalias. Kogu tõsise laenukriisi ajal alates möödunud aasta augustist ei ole Rootsis sellist olukorda nähtud.
Kõrguvad intressimäärad mõjutavad otseselt kogu majandust. Kui pankadel on üksteiselt kallis raha laenata, siis muutub see kulukamaks ka tavalistele majapidamistele ja ettevõtetele.
Kõige enam annab see tunda eluasemelaenu ujuva intressimäära puhul. See on koos pankadevaheliste laenuintressidega kõrgustesse rühkinud. Näiteks peavad Rootsi maja- ja korteriomanikud Handelsbankeni kodulaenu eest maksma 5,5% intressi. Vahe keskpanga baasintressi ja kodulaenuintressi vahel on alates eelmise aasta juulist kahekordistunud. Handelsbanken ise aga peab teistelt pankadelt laenu võttes neile maksma 5,0% intressi.
Kui Rootsi keskpank on oma baasintressi mullu juulist tõstnud 0,75 protsendipunkti võrra, siis ujuva eluasemelaenu intress on samal ajal tõusnud 1,35 protsendipunkti võrra.
Suurenenud vahe on osalt tingitud sellest, et pangad on oma marginaale tõstnud, samas aga on ka laenamine ise nende jaoks kallimaks muutunud.
Analüütikud olukorra pärast aga eriti mures ei ole. Nende sõnul on Rootsis pangarisk endiselt väiksem kui USAs ja eurotsoonis. Kuigi Ted-spread on suur, ei ole Rootsis siiski nii kõrget üleöölaenude intressi vahet baasintressiga, USAs on see 0,65 protsendipunkti, eurotsoonis 0,85, Rootsis aga 0,55.

Seotud lood

Uudised
  • 09.05.08, 12:17
Laenukriis andis hoobi Ameerika kindlustushiiule
Ameerika kindlustusfirma American International Group (AIG) teenis aasta esimese kvartaliga 7,8 miljardit dollarit (ligi 80 miljardit krooni) kahjumit.
Uudised
  • 05.05.08, 11:48
Riskifond: krediidikriisi hullem hetk on möödas
Rahvusvahelise riskifondi Man Group šveitslasest riskiekspert Serge Cadelli usub, et suurem krediidikriis on praeguseks möödas.
Uudised
  • 19.03.08, 08:05
Krediidikriis ähvardab Rootsi plaane
Ameerika kodulaenuturult alguse saanud finantskriis ähvardab Rootsi valitsuse plaani erastada mõned riigi suuremad ettevõtted, sealhulgas Nordea ja Eesti Telekomi emafirma Teliasonera, kirjutas Postimees.
Uudised
  • 27.05.08, 15:12
Rootsi börs kuu madalseisus
Rootsi börs kukkus viimase kuu aja madalaimale tasemele. Suurimateks langejateks olid Electrolux ja Morphic Technologies aktsiad, suurim tõusja oli Net Insight aktsia.
  • ST
Sisuturundus
  • 23.10.24, 11:27
Advokaadibüroo TARK: andmete turvalisuse tagamiseks on vaja professionaalset abi
Tundlikke kliendiandmeid omavad advokaadibürood on küberkurjategijate pidevas huviorbiidis, mistõttu nõuab advokatuur, et küberturvalisus oleks tagatud kõrgeimal tasemel. Et nõuded saaksid täidetud ka päriselt ning ka töötajate teadlikkus tõstetud, on mõistlik kaasata oma ala spetsialistid, usub advokaadibüroo TARK juhtivpartner Tanel Tark.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele