MTÜ WiFi.ee eestvedaja Veljo Haamer ütles,
et Wippiese edu sõltub sellest, kas soomlased suudavad analoogse kogukonna FONi
vigu vältida ja kui hea nende äritaip on, ka võib Eestis kimbutada inimeste
huvipuudus.
Martin Varsavsky lõi FONi kolm aastat tagasi. FON nagu Wippieseki üritab luua kommuni, kus kõik jagavad internetti.
„Seni on tasuta wifi teistel põhimõtetel toiminud. Ettevõtjad on pannud oma wifid püsti ja kliendid maksavad näiteks pirukate eest. Wippies soovib koduwifisid jagada, tegu on täiesti teise lähenemisega,“ seletas Haamer.
Haamer tunnistas, et eramupiirkonnas võib teenusega probleeme tulla, sest vaevalt keegi kellegi aia taga sülearvutiga tööd teha tahab, linnatänaval võib see veel tõenäoline olla.
Wippiese suurim nõrkus on Haamri sõnul otsese vajaduse ja klientide puudumine. „Oleme siin 2002. aastast asja nii ajanud, et internet on meie ühisvara ja see, mida Wippies üritab, on suuresti juba tehtud,“ lisas ta.
Haamri sõnul sõltub kõik ärifilosoofiast ja sellest, kui palju kliente õnnestub kaasata. „Oluline on kliente haarata. FONiga on liitunud 830 000 kasutajat, sellese on investeerinud Google, Skype ja teised suured ettevõtted, kuid kahe aastaga ei ole suudetud miljoneid inimesi haarata ja oma eesmärke täita,“ selgitas ta. FONi võrgus on 340 000 aktiivset wifi leviala.
Haamer tõi veel välja, et Wippies ei ole heategevus, vaid äri. „Tegelikult hakkavad nemad ju SMS-pääsmetega kasutajate internetti edasi müüma, see ei ole heategevus, vaid varjatud äri,“ tõi ta välja teenuse, kust tegelikult ettevõtte tulud võivad tulema hakata.
Haamri sõnul liiguvad wifi-trendid lokaliseerumise suunas. „Ettevõtja teeb oma wifi, ta näeb, palju kliente seda külastab, ta saab neid suunata oma veebi, pakkuda kohalikku infot. Wippies on globaalne,“ ütles ta.
„See ei ole esimene ega viimane selline projekt,“ sõnas wifi-entusiast.
Seotud lood
Aprilli lõpus jõudis Eestisse Soomes alguse
saanud internetikogukond Wippies, mis kuulub põhjanaabrite juures mobiiltelefone
müüvale firmale Saunalahti ja see omakorda Elisale.
Majanduses ja ka kinnisvaraturul on sügisel toimunud mõned muudatused, üheks neist euribori langus. Bigbanki ettevõtete panganduse üksuse juht Aimar Roosalu kinnitas, et kinnisvaraturul on märgata elavnemist – suuresti just järelturu korterite osas.