Laar: maaettevõtluse võimalikkuseks on vaja reformi

Põhiprobleemidena tõi Laar välja liigse regulatsiooni, maksusüsteemi ja tööjõupuuduse.

Laar ütles, et Eesti ettevõtted ei pööra tähelepanu Euroopa abiprogrammidele ja muudele toetustele. "Probleeme nähakse väljastpoolt ja laiemalt, ettevõtjad ei kavatse jääda sõltuma ühest abiprogrammist. Üritatakse ise toime tulla, eeldades riigilt keskkonna loomist, et ettevõtlust saaks arenda,“ rääkis Laar.

Ta lisas, et riigil on vastutus ettevõtete ees, kui mõni riigi otsus toob negatiivse tagasiside, siis ei saa sellest mööda vaadata.

Laar tõi välja kolm probleemteemat, mida ettevõtjad on temaga kohtudes ära märkinud. „Üldine regulatsiooni tase on kasvamas ülemäära suureks. Eesti riik on arenenud, riigiaparaat paisunud ning et tegevust leida, on asutud reguleerima kõike, mida võimalik reguleerida. Väikeettevõtjatele mõjub see laastavalt. Suured ettevõtjad leiavad paberitäitjad, väiksed mitte, kuna see käib üle jõu. EL on leidnud uusi põhjuseid regulatsioonideks."

„Ettevõtlusele ja selle vaimule mõjub bürokraatia laastavalt. Küsitakse, miks ma peaks hakkama ettevõtjaks. Kui me ei suuda ettevõtliku vaimuga inimesi rakendada, jääb ettevõtlus kängu,“ tunnistas Laar.

„Teine probleem, millel tähelepanu juhitakse on Eesti maksusüsteem,“ märkis ta. „Meie üksikisiku maksud on suhteliselt väikesed. Kuid, mis toimub meie tööjõu maksustamisega, see on kõrgem kui paljudel meie konkureerivatel riikidel. Ning see muudab meie tööjõu kallimaks.“ Ta lisas, et Eesti riigile on tõsine väljakutse peatada palgakasv.

Laar ütles, et meie maksusüsteemis on puudujääke, kuid see peaks ettevõtjatele jõukohane olema. „Gruusias ühendati sotsiaalmaks ja tulumaks. See on pool aastat jõus olnud ning üleminek sellele on sujuv olnud,“ lisas ta.

Poliitik jätkas, arutades, kas Eesti nii radikaalse reformi suudab läbi viia. Tema sõnul on see küsitav, kuid sellele on mõeldud. Teise näitena tõi Laar välja Läti näite, kus sotsiaalmaksule on kehtestatud ülempiir.

Kolmanda maaettevõtjate probleemina tõi Laar välja sotsiaalseadusandluse ning, et inimesed kaebavad massiivselt tööjõupuuduse üle. „Paljude ettevõtete arvates on sotsabi nii suur, et inimestel puudub huvi tööl käia. See mõjub ettevõtluse moraalile,“ rääkis ta. „Probleem võib suureneda, kuna abisid suurendatakse kaks korda. Lepingud on juba allakirjutatud,“ tunnistas Laar.

Laar loetles, et infrastruktuuri üle kaevatakse, kui teid pole, siis ei saa ettevõtteid asutada. „Mitte ainult suured põhimagistraalid pole olulised, vaid ka väiksemate teede korrashoid on oluline,“ ütles ta. „Teedeehituse kõrval ei saa unarusse jätta muud infrastruktuuri nagu ühendust saartega, kus tegelikult toimub positiivne äritegevus. Kui pole piisavat ühendust normaalsete hindadega, siis ei arene saartel ettevõtlus,“ sõnas ta ja lisas, et samuti sõltub ettevõtlus kaasajal side ja kommunikatsioon võimalustest, riiklikest investeeringustest neisse.

„Tihti on probleemiks haridus ja väljaõpe, kutseharidus ja täiendõppe organiseerimine. Kui seda ei tehta, jäävad investeeringud maakondadesse tulemata. Kui tööjõud on, aga seda ei saa välja õpetada, jäävad investeeringud tulemata,“ sõnas Laar.

Ta märkis, et sellest sõltub palju, kas omavalitsus toetab ettevõtlust ja kas elutegevust organiseeritakse nii, et inimesed tahavad seal elada. Kas on haridus- ja sportimisvõimalused, kas noored pered saavad kodusid rajada. Ning mainest, kas varastatakse ja petetakse. „Kui piirkond on korrumpeerunud, siis ei teki seal ettevõtlust. See on omavalitsuse roll, kas tahame seda tunnistada või ei,“ möönis Laar.

„On edukaid näited, kus on ettevõtlust toetavad vallavanemad. Kui aga puudub vaimne ja materiaalne ressurss, siis ei suudeta väljakutsetele vastata,“ märkis ta.

Laar leidis, et kui maakondade ettevõtluse parandamiseks reformi Eestis läbi ei viida, siis ühel hetkel hakkab häirima see ettevõtluse arengut. „Peab omavalitsusjuhtidega maha istuma ning leidma lahenduse, kuidas reform teostada. Peame muutma ettevõtluse väljaspool Tallinnat võimalikuks,“ sõnas Laar.