Meerits: kitsikus on võimaluste aeg

Meerits rääkis majanduse hetkeolukorrast, et majandus kasvas tänu laenurahade sissepumpamisele, kuid nii see enam ei jätku. Ta lisas, et küsimus on selles, kas suudame eksporti kasvatada, mis peaks majanduse olukorda parandama, kuid tõeline oht on jätkuvalt inflatsioon. „Kui kulude tase tõuseb, pole me enam ühel hetkel konkurentsivõimelised,“ sõnas ta.

„Tagasi vaadates on ülemaailma majandus kasvanud. Üldine kasv annab lootust Eesti jaoks, et sellega kaasa sõita. On olnud ka stagnatsioon ja tagasiminek. Kui kusagil on kriis, siis on sellest ehk kasu, kuna meie kulude tase on paljudega võrreldes madalam. Kriisipiirkonnas tekib vajadus kulud alla saada ning tekib meie šanss,” rääkis ta.

Meerits jätkas teemal, milleks on (välis)investorit vaja ning mis on motiivid selle kaasamiseks. „Võid osata hästi toota, aga ei oska müüa, eriti vanema põlve juhid, kuid müük on võtmeküsimus,“ rääkis ta. „Investori kaasamiseks üks motiiv on investeeringust väljumine,“ märkis Meerits.

Meerits andis investori kaasamiseks olulist nõu. „Kui investori juurde minna, siis see ettevõte, millega minnakse, võiks olla kasumlik. Ettevõttes peaks olema tubli meeskond mitte ühe mehe show. Kolmandaks selgitada, mis on äriidee ja tuumoskused, seoses ideega räägitakse laienemisest. Kui kasvada ja laieneda, peaks päris selge vaade olema, mis alal olete osavad ning mis alal on mõistlikum teenust sisse osta,“ rääkis ta ja nimetas seda kõvaks pooleks investoriga suhtlemisel.

Rääkides investorite kaasamise pehmest poolest, soovitas Meerits kasutada nõustajaid. „Kui sa teed 30miljonilise tehingu, on 10protsendine tasu nõustajatele kolm miljonit,“ arvestas ta, kuid lisas, et vahest on see langevari, sest teinekord võib nõustajate puudumisel kahju suurem olla kui 10protsendiline tasu.

Meerits ütles, et ei tasu alahinnata inimeste ja organisatsioonide kokkusobivust. „Kui investor on suurem organisatsioon, siis väike ettevõte sulatatakse sinna. Mõni mees on SEBst läinud, kuna see organisatsioon ei sobi talle,“ tõi ta näite.

Ta jätkas, et see, kas te saate inimestena investoritega mõistlikult läbi, pole esmapilgul tähtis, kuid pikapeale avaldab mõju. „Omanikud ja juhid jagunevad kahte leeri, ühed näevad töötajates ressursi, kui ära kulub, vahetame välja, aga teine näeb kui oma peret.“

Kommunikatsioonist rääkides ütles Meerits, et kommunikeerida tuleb ka sissepoole, et saadakse asjadest õigesti aru. „Edened ja edened investeeringuga, kuid järsku tekib ettevõttes mäss – seda pole vaja,“ lausus ta.

„Kultuurierinevused – neeger on ka inimene, mustanahalised on ka arukad. Tihti Türi või Tori ettevõttele tundub kõik Tallinnas väga tormakas, ka Eesti sees on erinevused,“ rääkis ta. "Kindel nõuanne – olge valmis kohtuma erinevate inimestega. Kitsikus on võimaluste aeg.“