Marsi kivimeid analüüsinud teadlased
järeldasid, et sealne vesi on meile teadaolevate eluvormide jaoks selgelt liiga
soolane.
„Kõik Maal elavad organismid vajavad vett, seega eeldame, et ka mujal leiduda võiva elu eelduseks peaks olema vee olemasolu,” ütles Harvardi ülikooli bioloog Nicholas J. Tosca. „Et aga Marsi elukõlbulikkust tõsisemalt hinnata, peame arvesse võtma ka vee omadusi. Isegi igasugune Maal leiduv vesi ei toeta elu. Elu olemasolule seavad ranged piiriid vee temperatuur, soolsus ja happelisus.”
Koos kaasautorite Andrew H. Knolli ja Scott M. McLennaniga analüüsis Tosca nelja miljardi aasta vanuseid Marsilt toodud kivimeid, mida uurisid NASA projektid Mars Exploration Rover, Opportunity ning planeedi ümber tiirlevad kosmosejaamad. Just Mars Roveri Maale saadetud raportid tekitasid elevust teadetega vee võimalikust olemasolust Marsil, kirjutas Physorg.
Uus analüüs näitas aga, et isegi miljardeid aastaid tagasi, kui Marsil leidus kahtlemata vett, ületas selle soolsus maise elu arenemiseks sobiva piiri.
"Siiani on arvatud, et kuigi praegu on Marsi keskkond eluks sobimatu, võis see kunagi rohkem Maad meenutada,” ütles Knoll. „Meie tulemused näitavad aga, et juba neli miljardit aastat tagasi oleks Marsi pind olnud elusorganismide jaoks tõeline väljakutse. Ükskõik kui kaugele me Marsi ajaloos tagasi ka ei vaata, ei pruugi me kunagi jõuda aega, kus Marss oleks meenutanud Maad.”
"Muidugi ei saa välistada meile tundmatute eluvormide esinemist,” lisas Knoll. „Kuid sellise soolsuse juures arenenud ja säilinud eluvormid vajaksid biokeemiat, mis erineks suurel määral isegi kõige soolalembesematest Maal elavatest organismidest.”
Tosca ja Knolli sõnul on võimalik, et Marsi ajaloos võis olla ka magedama veega perioode, samuti on võimalik, et magedat vett leidub kuskil mujal planeedi pinnal kui analüüsitud proovide leiukohas. Mars Roveri andmete järgi aga peaks uuritud kivimid pärinema alalt, mis on Marsi kõige niiskem ja inimsõbralikum piirkond.
Seotud lood
Mitmest Marsi piirkonnast on leitud
mineraale, mis levinud Marsi minevikukäsitluse kohaselt ei tohikski seal
esineda. Mineraalid elasid üle väga raske happelise perioodi, mistõttu usuvad
teadlased, et ka Marsil esinenud elu võis sellega hakkama saada.
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.