Teadlased: Marss oli elamiskõlbulik

Leid saab ilmselt oluliseks aluseks tulevaste missioonide planeerimisel, mis suure tõenäosusega suunatakse just neisse kohtadesse, kus huvipakkuvaid mineraale on avastatud. Marsi pinda uuriv NASA satelliit Mars Reconnaissance Orbiter (MRO) leidis pinna skaneerimisel jälgi karbonaatidest, mis ei säiliks elule ebasobivates tingimustes. Seega on see tõestuseks, et vähemalt kogu Marss ei olnud varem elu jaoks nii ebasobiv nagu üldiselt arvatakse, kirjutas LiveScience.

Viimaste aastate jooksul on leitud kindlaid tõendeid, et vesi on Marsi arengus mänginud tähtsat rolli. Leitud on jälgi vee-erosioonist, järvedest ning mineraalidest, mis moodustuvad vaid vedela vee olemasolul. Raskem on aga vastust leida küsimustele, kui palju vett Marsil oli ning kas tingimused olid mikroobide arenguks soodsad.

Veerikkale perioodile viitavad ka savikad kivimkihid. Neile järgnes aga kuivem periood, millest on järgi jäänud soolalasundid ning märgid väga happelistest tingimustest. Seda perioodi oleks mis tahes eluvormil väga raske üle elada.

Karbonaatsed mineraalid lahustuvad hapetes väga kergelt, mistõttu ongi karbonaatide leidmine oluline. Kui nad on teatud kohtades olemas, siis ei saanud kogu planeet happerünnaku all kannatada ning järelikult võisid ka elule alles jääda mõned pelgupaigad.

„Primitiivsele elule oleks see meeldinud. Ei ole liiga kuum ega liiga külm ning samuti mitte liiga happeline,“ ütles üks ajakirjas Science ilmunud artikli autoreist Bethany Ehlmann Browni ülikoolist.

Karbonaatide leiukohad on hetkel muidugi kuivad ning teadlased ei hellita lootust sealt aktiivset bioloogilist tegevust leida. Küll aga võiks seal olla säilinud jälgi elust, kui see Marsil kunagi üldse eksisteeris. Kui kusagil, siis sellistes kohtades võiks selleks olla suurimad lootused.

Karbonaatseid mineraale on leidnud ka NASA Phoenixi maandur, neid on leitud Marsilt pärit meteoriitidest ning Marsi tolmutormidest. Nende allikas oli aga ebaselge. Nüüd on aga tänu MRO andmetele teada mitmeid karbonaatsete kivimite paljandeid, mida tulevikus ilmselt lähemalt uurima asutakse.

Karbonaatide tekke asjaolud ei ole teadlastele veel selged. Üheks tõenäoliseks variandiks on kuuma põhjavee ja kaltsiumi sisaldavate mineraalide vaheline reaktsioon, mis vabastas mineraalidest kaltsiumi, mis hiljem karbonaatsete mineraalidena veest välja sadestus.