Mitmest Marsi piirkonnast on leitud
mineraale, mis levinud Marsi minevikukäsitluse kohaselt ei tohikski seal
esineda. Mineraalid elasid üle väga raske happelise perioodi, mistõttu usuvad
teadlased, et ka Marsil esinenud elu võis sellega hakkama saada.
Leid saab ilmselt oluliseks aluseks tulevaste missioonide planeerimisel, mis suure tõenäosusega suunatakse just neisse kohtadesse, kus huvipakkuvaid mineraale on avastatud. Marsi pinda uuriv NASA satelliit Mars Reconnaissance Orbiter (MRO) leidis pinna skaneerimisel jälgi karbonaatidest, mis ei säiliks elule ebasobivates tingimustes. Seega on see tõestuseks, et vähemalt kogu Marss ei olnud varem elu jaoks nii ebasobiv nagu üldiselt arvatakse, kirjutas LiveScience.
Viimaste aastate jooksul on leitud kindlaid tõendeid, et vesi on Marsi arengus mänginud tähtsat rolli. Leitud on jälgi vee-erosioonist, järvedest ning mineraalidest, mis moodustuvad vaid vedela vee olemasolul. Raskem on aga vastust leida küsimustele, kui palju vett Marsil oli ning kas tingimused olid mikroobide arenguks soodsad.
Veerikkale perioodile viitavad ka savikad kivimkihid. Neile järgnes aga kuivem periood, millest on järgi jäänud soolalasundid ning märgid väga happelistest tingimustest. Seda perioodi oleks mis tahes eluvormil väga raske üle elada.
Karbonaatsed mineraalid lahustuvad hapetes väga kergelt, mistõttu ongi karbonaatide leidmine oluline. Kui nad on teatud kohtades olemas, siis ei saanud kogu planeet happerünnaku all kannatada ning järelikult võisid ka elule alles jääda mõned pelgupaigad.
„Primitiivsele elule oleks see meeldinud. Ei ole liiga kuum ega liiga külm ning samuti mitte liiga happeline,“ ütles üks ajakirjas Science ilmunud artikli autoreist Bethany Ehlmann Browni ülikoolist.
Karbonaatide leiukohad on hetkel muidugi kuivad ning teadlased ei hellita lootust sealt aktiivset bioloogilist tegevust leida. Küll aga võiks seal olla säilinud jälgi elust, kui see Marsil kunagi üldse eksisteeris. Kui kusagil, siis sellistes kohtades võiks selleks olla suurimad lootused.
Karbonaatseid mineraale on leidnud ka NASA Phoenixi maandur, neid on leitud Marsilt pärit meteoriitidest ning Marsi tolmutormidest. Nende allikas oli aga ebaselge. Nüüd on aga tänu MRO andmetele teada mitmeid karbonaatsete kivimite paljandeid, mida tulevikus ilmselt lähemalt uurima asutakse.
Karbonaatide tekke asjaolud ei ole teadlastele veel selged. Üheks tõenäoliseks variandiks on kuuma põhjavee ja kaltsiumi sisaldavate mineraalide vaheline reaktsioon, mis vabastas mineraalidest kaltsiumi, mis hiljem karbonaatsete mineraalidena veest välja sadestus.
Seotud lood
Marsi pinnasest eralduvad metaanivoolud
annavad teadlastele lootust, et külmunud pinnase all võivad algelised eluvormid
olla siiski säilinud.
Vesi oli Marsil miljardite aastate eest
palju enam levinud kui teadlased varem arvasid, kinnitavad uued
uurimistulemused.
NASA teadlased on pahviks löödud: Marsi
pinnaseproovide esmane analüüs viitab sellele, et see võib sobida eluks.
Marsi kivimeid analüüsinud teadlased
järeldasid, et sealne vesi on meile teadaolevate eluvormide jaoks selgelt liiga
soolane.
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.