Miks dieedid ei tööta?

Teadlased on ammu teadnud, et inimeste kaalutõus ja -langus sõltub vähemalt osaliselt sellest, kui palju rasva on rasvarakkudes. Uued andmed on eriti olulised ülekaalulistele inimestele, kellel uurijate sõnul võib olla isegi kaks korda rohkem rasvarakke kui sama vanadel kõhnadel inimestel. Samuti näitavad uurimuse tulemused, et täiskasvanuea ülekaalulisus kujuneb vähemalt osaliselt lapseea toitumisharjumuste ning treeninguaktiivsuse tagajärjel, kirjutas LiveScience.

Et määrata 35 katsealuse rasvarakkude vanust, keskendusid teadlased rasvarakkudes leiduvale märgisele – radioaktiivsele süsinikule, mis tekkis 1950. ja 1960. aastatel atmosfääris läbiviidud tuumapommikatsetuste tulemusena. Katsetuste tulemusel tekkis normaaltasemest rohkem haruldast süsiniku isotoopi C14. USA Livermore’i labori keemik Bruce Buchholz selgitas, kuidas ta töörühm seda märgist oma avastuste tegemisel kasutas.

Meie keha saab süsinik-14 toidust, samuti nagu ka levinumaid isotoope süsinik-12 ja süsinik-13. Kuna katsetuste käigus tekkinud süsinik-14 kogus peale katsetusi aja jooksul ookeanidega segunedes väheneb, võib süsinik-14 kogust rakkudes kasutada raku tekkeaja määramiseks, selgitas Buchholz.

Teadlased teadsid, et aja jooksul rakud surevad ja asenduvad uute rakkudega, sest enne tuumapommikatsetusi sündinud inimestel oli rasvarakke, mis olid tekkinud peale katsetusi. Teadlased leidsid, et umbes 10 protsenti rasvarakkudest asendatakse igal aastal, olenemata sellest, kas inimene on ülekaaluline või mitte.

Hoolimata rakkude asendumiskiirusest selgitati uurimuse teises pooles suurema rühma katsealuste põhjal, et inimese rasvarakkude arv on aja jooksul enam-vähem püsiv. Isegi äärmuslikud kaaluvähendamisstrateegiad, nagu näiteks mao vähendamise operatsioonid, ei vähendanud katsealuste rasvarakkude arvu.

Rasvarakkude kindlaksmääratud arv täiskasvanueas võib seletada, miks tundub nii lihtne suure vaevaga allavõetud kilosid tagasi koguda. Kui inimesel on juba noorukieast rohkem rasvarakke kui teistel inimestel, on tõepoolest raskem kõhnuda, ütles Buchholz.

Uurimus tõstatab ka uusi küsimusi: Buchholzi sõnul käsib mingisugune mehhanism kehal toota uus rasvarakk, kui eelmine sureb. Kui teadlased suudaksid tulevikus seda mehhanismi kontrollida, võiks olla võimalik täiskasvanute rasvarakkkude arvu vähendada.

Ajakirja Nature 4. mail ilmunud numbris avaldatud uurimistulemused näitavad, et ülekaalulisuse kontrollis tuleks hakata rohkem tähelepanu pöörama lastele. Kui rasvarakkude arv jääb kogu elu jooksul samaks, mis see on 20. eluaastaks, oleks kasulik takistada suure koguse rasvarakkude tekkimist lapseeas. Sellel võiks arstide sõnul olla soodne mõju kogu ülejäänud elule.