Kogumispensioni eelnõu kohaselt ei saa
kindlustusseltsid pensioni väljamaksete puhul pakkuda investeerimisriskiga
kindlustuslepinguid, mille põhjuseks toob riik inimeste mittevalmisoleku.
SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse esimehele Indrek Holstile jääb mõistetamatuks, kuidas inimene on pidanud oma 2. samba pensionifondi pensionit kogudes aru saama investeerimisriskist, aga väljamaksete faasis riigi hinnangul seda ta teha ei oska.
Rahandusministeeriumi kindlustuse talituse peaspetsialist Kertu Fedotov kinnitas, et eelnõu kohaselt ei ole investeerimisriskiga elukindlustuslepingu ega ka sellise kombineeritud kindlustuslepingu, kus üks osa oleks investeerimisriskiga, sõlmimine kindlustuspensioni lepinguna lubatud. Ta tõdes, kuigi investeerimisriskiga lepingud võivad pakkuda täiendavaid võimalusi (nt kõrgemat tootlust) kindlustusvõtjatele ja olla seega positiivsed, on hetkel nende kasutamisest kindlustuspensioni lepingutena loobutud. Selline otsus sai tema sõnul tehtud põhjustel, sest:
1. Eesti elukindlustusturul ei ole elukindlustuslepingute väljamaksete faasis praktikas veel kasutusel puhtaid investeerimisriskiga ega ka investeerimisriski osaliselt sisaldavaid kombineeritud lepinguid, mille kohaselt tehakse isikule kokkulepitud perioodi jooksul või surmani väljamakseid, mistõttu puuduvad selles osas kogemused nii kindlustusandjatel kui klientidel;
2. investeerimislisaga kindlustuspensioni lepingu kasutamine vähendaks klientide jaoks erinevate kindlustuspensioni lepingute pakkumuste võrreldavust ning hägustaks nii ka konkurentsi kindlustusandjate vahel;
3. kuivõrd kindlustusandjad oleksid motiveeritud müüma investeerimislisaga kindlustuspensioni lepinguid, kus vähemalt osaliselt ei tule neil endil investeerimisriski kanda, survestaksid nad selle toote müüki tõenäoliselt ka oma müügikanalites. Sellega aga ei oleks tagatud, et osakuomanikud sõlmiksid oma nõudmistele ja huvile vastavat liiki kindlustuspensioni lepinguid.
Fedotov tõdes, kuigi pensioniealiste osakuomanike hulgas on ka selliseid, kes omavad piisavalt kogemusi ja informatsiooni ning oleksid võimelised hindama investeerimislisaga kindlustuspensioni lepingu sobivust või mittesobivust, hindab rahandusministeerium riski, et investeerimislisaga kindlustuspensioni lepingute lubamine tooks kaasa selliste lepingute müügi ka osakuomanikele, kelle ootustele selline leping ei vasta, siiski liialt kõrgeks. „Lisaks sellele on kogu kohustusliku kogumispensioni väljamaksete süsteem juba eelnõu kohaselt välja pakutud valikute puhul piisavalt keeruline ning investeerimislisaga kindlustuspensioni leping suurendaks keerukust veelgi,“ rõhutas ta.
Seotud lood
Rahandusministeeriumi sõnul annab
kogumispensioni seaduseelnõu käesoleval hetkel kindlustuspensioni lepingu
sõlmimise õiguse Eestis asutatud kindlustusandjale, kellel on ka vastav
tegevusluba olemas.
Kindlustusseltside hinnangul on praegune
kogumispensioni seaduseelnõu neile niivõrd kahjulik, et esimesed kümme
tegevusaastat tuleb neil näidata kahjunumbrit.
SEB soovitab pensionäridel teise
pensionisamba väljamaksete raha mitte kohe välja võtta, vaid edasi koguda, kui
aga ühekordse maksena välja võtta, siis edasi investeerida, näiteks
panna pangadeposiiti.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.