SEB soovitab pensionäridel teise
pensionisamba väljamaksete raha mitte kohe välja võtta, vaid edasi koguda, kui
aga ühekordse maksena välja võtta, siis edasi investeerida, näiteks
panna pangadeposiiti.
SEB Varahalduse juhi kohusetäitja Sven Kunsing soovitas töötaval pensionäril ühekordse maksena väljavõetud pension panna deposiiti, mis on riigi poolt tagatud. "Mis pakub ka väga head tootlust," lisas ta.
"Selles mõttes väga pessimistlik ei peaks olema," ütles SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst. "Üritame omalt poolt nõu anda," kostis Holst küsimuse peale, kui investeerimisteadlikuks SEB üht pensionäri üldse hindab.
Sven Kunsing selgitas, et nõustajaga räägitakse läbi erinevad variandid, mis kujul neid väljamakseid tegema hakatakse. Samuti räägitakse, kuhu ühekordse väljamaksena välja võetud raha investeerida, lisas Holst.
"See on individuaalne otsus," vastas Holst küsimusele, kas tuleval aastal peaks teisest sambast pensioni saamiseks õigustatud isik avalduse väljamakseteks tegema või mitte. "Iga inimene peab ise hindama, kui väga tal seda raha vaja on," kinnitas ta.
"Kui seda raha ei ole kohe vaja ja käiakse tööl ning see ei ole oluline täiendav sissetulek, siis võiks pensioni saamist edasi lükata," soovitas Holst. Samas juhtis ta tähelepanu, kui pensionär jääb lootma turutõusule ehk pensionisumma kasvule tema kontol, siis on võimalik, et aktsiad jäävadki üles-alla hüppama ja võib-olla ei ole paranemist järgmisel kahel aastal oodata.
Sven Kunsing lisas, et tema usub, et aktsiate hinnad põrkuvad veel mõnda aega. "Seega tasuks pigem nii ühe kui teise strateegiaga liitunud pensionäril oodata ja mitte tulla kohe jaanuaris ummisjalu raha välja võtma," soovitas ta. Esimese poolaasta võiks rahulikult vaadata, lisas Kunsing.
Kõige lihtsam on Indrek Holsti hinnangul teha pangakontoris avaldus väljamakseteks. Sven Kunsingu sõnul püüavad nad klientidega eelnevalt suhelda, teavitamaks neid, et väljamaksete aeg on kätte jõudnud. Holst ütles, et ei saa välistada, et pensionär kuidagi teatud mõttes kaduma läheb ja ta enne ära jõuab surra, kui talle pension teisest sambast välja makstakse. "Sellisel juhul see raha jääb ootama pärijaid," kinnitas ta.
SEB hakkab uuest aastast pakkuma ühekordseid väljamakseid ja fondipensioni, eeldatavalt 1. juunist saab hakata sõlmima ka pensionilepinguid. Ainuke kindlustusselts, kes on teada andnud, et nad 2. jaanuarist pensionilepingu sõlmimist pakkuma hakkavad, on ERGO Kindlustus. "See soov on esitatud suuliselt," märkis Eesti Liikluskindlustuse Fondi juhatuse esimees Kristjan Niinemaa.
Oodatava eluiga kindlustuslepingus jäi Indrek Holsti sõnul seaduses fikseerimata, mis tähendab, et seltsid ise otsustavad. "Konkurents tekib pigem kulude erinevuses seltside vahel. Kliendil on kõige lihtsam teha otsus, kui ta võtab võrdsed pakkumised ja teeb lõpphinna pealt otsuse," uskus ta.
TAUST 300 mln krooni (v.a fondiplaani ja pensionilepingu varad).
* II pensionisamba väljamaksete tegemine algab 2. jaanuaril 2009.* Väljamakseteks on õigus inimestel, kes on saanud pensioniealiseks (mehed üle 63 a. ja naised üle 61 a, 2011. aastaks 63 a.)* Väljamaksete võimalused tuleval aastal: ühekordsed väljamaksed – pensioni kogusumma väiksem kui 19 134 krooni, fondipension – pensioni kogusumma väiksem kui 95 670 krooni, pensionileping – pensioni kogusumma suurem kui 95 670 krooni.* 2009. aastal on II samba pensionäre kokku 9924: ühekordsete väljamaksete puhul 4001 inimest, fondipensioni puhul 5567 inimest, pensionilepingu puhul 354 inimest.* Väljamakstavate varade maht ca
* Väljamaksed maksustatud 21% tulumaksumääraga.
Allikas: SEB
Seotud lood
Kogumispensioni eelnõu kohaselt ei saa
kindlustusseltsid pensioni väljamaksete puhul pakkuda investeerimisriskiga
kindlustuslepinguid, mille põhjuseks toob riik inimeste mittevalmisoleku.
Rahandusministeeriumi sõnul annab
kogumispensioni seaduseelnõu käesoleval hetkel kindlustuspensioni lepingu
sõlmimise õiguse Eestis asutatud kindlustusandjale, kellel on ka vastav
tegevusluba olemas.
Kui kohustuslike pensionifondide
valitsemistasusid ei muudeta, kasvab fondivalitsejate kasumlikkus järgnevatel
aastatel hüppeliselt.
Investorite jaoks poleks
mõistlik sundida riigil kunstlikult fondivalitsejatel kas osa või kõik
varadest investeerima Eestisse, sest pensionisüsteem toimib, leiab
rahandusministeerium.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.