Rootsi majapidamiste kogutud netovarad
vähenesid aasta esimese kvartaliga 6%, samas laenukoormus kasvas.
Esimeses kvartalis jõudis rootsi perede laenukoormus aastakümne kõrgeimale tasemele, kirjutas di.se.
"Osa majapidamisi peavad oma tarbimisharjumusi muutma,“ ütles SEB jaepanganduse analüütik Gunilla Nyström.
SEB andmetel langesid rootslaste varad eelmise aasta viimases kvartalis 3%, selle aasta esimeses kvartalis aga 6% võrra. Käesoleva aasta alguses on rootslased muutunud 400 miljardi Rootsi krooni ehk pea 670 miljardi Eesti krooni võrra vaesemaks. Varade maht vähenes 357 miljardi Rootsi krooni võrra, laenukoormus aga kasvas 38 miljardi võrra.
Seega on rootslastel praegu umbes neli korda enam vara kui võlgasid, viimati oli olukord nii kehv aastal 1996.
Viimase aastaga on kasvas rootslaste laenukoormus 10% võrra, säästmine aga on 27 miljardi Rootsi krooni võrra langenud. 45 miljardit Rootsi krooni kadus fondidest, võlakirjadest ja pangakontodelt.
"Kuna laenatud raha mujal säästusüsteemis välja ei tule, tähendab see, et summad on suunatud tarbimisse. Ma usun, et osa majapidamisi ei saa seniste tarbimisharjumustega jätkata. Rohkem peavad kokku hoidma näiteks lastega pered, kus on ehk vaja kaht autot, kus toidukulutused on suuremad ja võetud ka suuremaid laene,“ märkis Gunilla Nyström.
Seotud lood
Rootsi majandust tabab sel aastal ilmselt
stagflatsioon – prognoosides nähakse riigile kõrget inflatsiooni ja samal ajal
madalat majanduskasvu.
Rootsi valitsus on juba mõnd aega kaalunud
tulumaksu langetuse võimalusi, nüüd hakkab see ka kuju võtma.
Rootsi pankade laenukahjud Balti riikides
kasvavad veel oluliselt, kuid see „laks” tuleb vastu võtta, sest laenukraanide
järsk kinnikeeramine tooks Balti riikide majanduste kollapsi, hoiatab suurpank
Goldman Sachs.
Eestisse sadu miljoneid kroone laenanud
Rootsi suurpangad on oma raha pärast ärevusse sattunud ning proovivad igal
võimalusel vähegi kahtlasemaid võlgasid tagasi saada, eestlasi selles töös eriti
ei usaldata.
Kui 2015. aastal tuli Spotifys lauale idee Discover Weekly funktsiooni loomiseks, ei olnud ettevõtte asutaja sellest eriti vaimustuses. Sellele vaatamata oli töötajatel piisavalt autonoomsust funktsiooni edasi arendada, luues seeläbi ülipopulaarse toote. CVKeskus.ee uuris Eesti tippjuhtidelt Kai Realolt ja Toomas Tamsarelt, kuidas mõjutab juhtimiskultuur töötajate lojaalsust ja tööandja ihaldusväärsust.