Maksu- ja tolliamet avaldas
aripaev.ee-le, et korrastab praegu aadresside süsteemi, jättes kasutusele
maksumaksja viimase teadaoleva kontaktaadressi.
Ilmselt saadab maksuamet igasse kortermajja aegajalt kirju selliste inimeste ja firmade nimele, kes pole ümbrikule märgitud aadressil kunagi elanud ega tegutsenud või olid seal kaua-kaua aega tagasi. Sageli võib olla tegu tankistide ja riiulifirmadega, aga pole välistatud, et osa maksumaksjaid lihtsalt unustab kolides kontaktandmeid uuendada.
Eesti Posti andmetel tehakse Rootsis niimoodi, et kui kellelegi läheb kiri kolm korda järjest ühele ja samale aadressile, registreeritakse see tema püsivaks elu- ja tegevuskohaks. Seejärel saadetakse sellele aadressile ka maksuameti kirjad.
Maksu- ja tolliameti kinnitusel pole neil plaanis Rootsi süsteemi kasutada, kuid praegu tegeleb amet tõepoolest maksumaksjate kontaktandmete revideerimisega.
"Maksuhalduri mure hetkel on, kui maksumaksja on meile erinevatel aegadel teatanud mitu aadressi või kui ise oleme saanud teada mingi aadressi. Siin on peamine reegel, et kasutame ajaliselt kõige viimast teadaolevat aadressi või kontakti," vahendas Maksu- ja tolliameti peaspetsialist Priit Rum.
Maksukorraldus seaduse § 54 sätestab, et maksuhaldur saadab eraisikute kirjad rahvastikuregistri aadressil, kui maksumaksja pole kontaktaadressina teatanud mõnd teist aadressi. Kui maksumaksja pole maksu- ja tolliametile midagi teatanud, tohib amet saata teated ka maksumaksja viimasele teadaolevale aadressile. Juriidilisele isikule saadetakse kirjad äriregistris näidatud aadressile.
Äriregistris näidatud aadressile saadetud kiri kättesaaduks, kui siseriikliku kirja saatmisest on möödunud viis päeva ja kirja välismaale saatmisest 30 päeva.
Seotud lood
Maksu- ja tolliamet saadab märgukirjad 114
kalurile, kelle puhul on amet tuvastanud kõige suuremad maksmata
maksusummad.
Maksu- ja tolliamet otsib alates selle
aasta 5. juunist meeleheitlikult taga ärimees Andres Sõnajala abikaasat Siiri
Sõnajalga, seoses 6307 krooni suuruse maksuvõlaga.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.