Riigikogu töökorralduse töörühm otsustas
oma tänasel koosolekul esitada parlamendi menetlusse Eesti keskmise palgaga
seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduse eelnõu, mille ülesandeks
on sätestada 2009. aasta jaanuarist kuni 2010. aasta 28. veebruarini ülempiiriks
2007. aaasta IV kvartali Eesti keskmine palk.
Keskmise palga langedes väheneb vastavalt ka ametipalga suurus. Seadus mõjutab VII – IX riigikogu liikmetele määratud ametipensione, samuti muude ametipensionide määramist või maksmist, mille suurus on seotud seaduses nimetatud ametipalkadega. Nimetatud seadusega külmutatakse ka vabariigi presidendi ja ministrite esindustasud ning riigikogu liikmete kuluhüvitised.
Töörühm arutas jätkuvalt riigikogu ja vabariigi presidendi ning kõrgemate riigiametnike ametipalkade seaduse eelnõu. Üksmeelselt toetati eelnõu selget ja läbipaistvat ülesehitust, kus nimetatud ametipalgad on loogilises järjekorras ja moodustavad ühtse süsteemi. Erimeelsused säilisid selles osas, kes peaks määrama baaspalga suuruse. Töötatakse välja kaks alternatiivset eelnõu – kas parlament või n.ö. tarkade kogu. Samuti leiti, et nimetatud seadusega tuleks ühtlustada erinevate ametikohtadega kaasnev esindustasude ja kuluhüvitiste süsteem.
Arutelu jätkatakse töörühma järgmisel koosolekul, mis toimub 2. juulil. Siis on kavas analüüsida ka riigikogu alatiste komisjonide arvu ja pädevust, samuti antakse hinnang kõikidele ettepanekutele, mis on seni esitatud riigikogu töökorralduse muutmiseks.
Seotud lood
Reformierakonna fraktsioon otsustas anda
kõrgemate riigiametnike palkade külmutamise eelnõule rohelise tee.
Majandusministeeriumi kantsler Marika
Priske ütles aripaev.ee-le, et võimalik palkade külmutamine sunnib juba täna
võimekamaid inimesi lahkuma.
Riigikogu reformimiskomisjoni
liige, Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Urmas Reinsalu ütles, et
Reformierakonna toetus on meeldiv ja homme jõuab seadus riigikokku.
Kõik teadsid Helenet (42) kui sooja ja elava iseloomuga edukat naist. Tööl olles oli ta asjalik ning kodus tegeles laste ja majapidamisega. Õhtuti premeeris ta end tihti pokaali veiniga, et igapäevaseid muresid vaigistada ja stressi leevendada. Viimasel ajal vaevles ta aga unetuse käes ja ka lähedaste sõnul hakkas ta oma sära kaotama. Enese teadmata viis pidev veinitamine naise sügavamale alkoholi lõksu ja õhtusest lõõgastusrituaalist sai hoopis uneprobleemide põhjustaja. Helene jagab oma lugu, kuidas ta sõltuvusest vabanes ja enda elus uue lehekülje keeras.