Odavlennufirma easyJet võtab alates
käesoleva aasta oktoobrist kõikidel liinidel kasutusele uue
lennuplaneerimissüsteemi Lido Operations Centre (Lido OC). Uue süsteemiga loodab
lennufirma kulusid kärpida.
Lido OC lennuplaneerimissüsteem võimaldab lennufirmal optimeerida lennumarsruute vähendades kütusekulu ning parendades üldiste kulude säästu, teatas ettevõte. Seejuures võetakse arvesse liiklusvoolu piiranguid (Traffic Flow Restrictions - TFR), kontrollitakse automaatselt iga liini regulatsioone ning planeeritakse parimat lennumarsruuti hinnates ilmastikutingimusi, lennu aega, kütusesäästlikkust ning kulusid.
easyJet’i operatsioonidejuhi Cor Vrieswijk sõnul omab hiljutine kütusehindade tõus Euroopa lennundusele dramaatilist mõju ning sellest tingituna võtab easyJet kasutusele uued meetmed kulutuste vähendamiseks ning kütusesäästlikkuse parandamiseks. „Otsustasime Lido OC süsteemi ja TFR mooduli kasuks, sest need aitavad meil läbi dünaamilise lennuplaneerimisprotsessi optimeerida lennuliikluse marsruute ning vähendada kulutusi,” ütles Vrieswijk.
Tegu on täisautomaatse süsteemiga, mis aitab dispetšeritel oma tööd efektiivsemalt teha ning vabastab ressursse jätkuva kasvu tagamiseks.
Lennuplaneerimissüsteemi kasutusele võtmine on easyJet’i efektiivsusprogrammi üks osa, mille eesmärgiks on ratsionaliseerida lennukiparki, tõsta meeskonna efektiivsust, vähendada üldkulusid ning lennufirma hiljuti avaldatud uute CFM mootorite abil vähendada ka NOx ja CO2 emissiooni ning tagada säästlik kütusekasutus.
Seotud lood
Täna hommikul odavlennufirmalt Easyjet
klientide meilipostkastidesse jõudnud kiri lubab Berliinis muuhulgas ka
merd.
Euroopa juhtiv odavlennufirma easyJet
teatas, et viis edukalt lõpule lennufirma GB Airways ostuprotsessi ettevõttelt
Bland Group Limited.
Estonian Airi PR-juht Ilona Eskelinen ütles
aripaev.ee-le, et Euroopa Parlamendi plaan keelustada lennufirmade ligipääs
tasuta CO2 emissioon kvoodile on menetluses olev kava ning ennatlik on
öelda, palju hakkab ligipääs maksma ning kui palju see mõjutab
piletihindu.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.