Sarnaselt viimastele kuudele jätkus mais
töötleva tööstuse tootjahindade tõusu pidurdumine. Statistikaameti andmetel
kerkisid hinnad aprilliga võrreldes töötlevas tööstuses keskmiselt 0,2%, eelmise
aasta mai tasemest olid tootjahinnad 6,4% kõrgemad.
Kõige enam on töötleva tööstuse hindu mõjutanud jätkuvalt toiduainete tootmine, kus aastaga tõusid hinnad 18%. Piima kokkuostuhinnad on viimastel kuudel vähesel määral langenud, sama on toimunud piimatoodete tootjahindadega. Eelmise aasta maikuuga võrreldes olid hinnad siiski 30% kõrgemad. Enam kui kolmandiku võrra on kasvanud jahu- ja tangainete tootjahinnad, ligi 20% pagaritoodete ja mitmesuguste muude toiduainete hinnad. Teistes toiduainetööstuse allharudes on aastane hinnatõus jäänud alla 10%, teatas majandusministeerium.
Rõivatööstus ja nahatoodete tootmine on tööjõumahukad tegevusalad, kus palgatõus avaldab suuremat mõju. Eelmise aasta maiga võrreldes tõusid tootjahinnad neis harudes vastavalt 8% ja 17%. Kemikaalide, kummi- ja plasttoodete ning ehitusmaterjalide tootmises oli aastane hinnakasv 6%. Teistes harudes on hinnatõus olnud tagasihoidlikum.
Eesti Konjunktuuriinstituudi maikuise küsitluse põhjal püsisid tööstusettevõtete ootused hinnatõusu osas suhteliselt madalal tasemel. Üle 70% küsitletutest prognoosis müügihindade püsimist järgneva kolme kuu jooksul praegusel tasemel, hinna kerkimisele viitas viiendik ettevõtjatest. Suuremaks peetakse hinnatõusu tõenäosust jätkuvalt toiduainetööstuses, keemiatööstuses ning masinate ja seadmete tootmises. Hinnatõusu ootused on kooskõlas impordihindade muutusega, kuna mainitud harude sisendid on kallinenud keskmisest enam.
Mais jätkus ekspordihindade keskmise aastakasvu aeglustumine (4,3%ni) ja eelmise kuuga võrreldes hindades muutusi ei toimunud. Ekspordihindade arengut rohkem mõjutanud puidu ja toiduainete hinnad on viimastel kuudel stabiliseerunud, samas on nafta kiire hinnatõus hakanud kergitama kummi- ja plastitööstuse toodete hindu. Vastupidiselt ekspordihindadele oli impordihindade keskmine aastane kasvutempo maikuus taas tõusutrendil ja ulatus 6,2%ni, aprilliga võrreldes tõusid hinnad 1,5%. Impordihindu kergitab jätkuvalt enim juba mainitud nafta kõrge maailmaturu hind.
Aastaga on kõige enam tõusnud ehitusmaterjalide ekspordihinnad (19%). 12–14% olid ekspordihinnad aastatagusest perioodist kõrgemad metalli- ja keemiatööstuses. Toiduainete hindade aastane kasvutempo aeglustus 8%ni ning puidu ja puittoodete hinnad olid veel vaid 5% kõrgemad kui eelmise aasta mais. Tugev konkurents välisturgudel ja üldine majanduskasvu aeglustumine on pannud piirid ka hindade tõusule.
Maikuus püsis naftasaaduste impordihindade aastane kasvutempo kolmandiku tasemel, kuna aastatagune võrdlusbaas oli veel madal. Samas kuises võrdluses tõusid nende sisseveo hinnad 4%. Oluliselt aeglustus põllumajandussaaduste impordihindade aastakasv, kuid jäi ikkagi kõrgele tasemele (24%). Ka toiduainete ja jookide hinnakasv pidurdus veidi ja ulatus 12%ni. Üle pika aja ei tõusnud aastaga enam puidu ja puittoodete impordihinnad, mis viitab nõudluse vähenemisele. Järgmisel kuul on oodata impordihindade kasvutempo kiirenemise jätkumist, sest nafta maailmaturu hind on endiselt tõusutrendil.
Seotud lood
ASi Põltsamaa Felix juhataja Anti Orav
ütles Äripäeva majanduskonverentsil Äriplaan 2008, et Eestis on rohkem töötajaid
avalikus sektoris kui toiduainetööstuses.
"Nii kaua, kuni inimesi on, töötab ka
toiduainetööstus."Saaremaa Lihatööstuse juht Raul Maripuu, Postimees
ASi Pere nõukogu liige Rein Kilk ütles
tänasel toiduliidu aastakonverentsil, et toiduainetööstuses on äri ajad möödas,
äri asemel tuleb tööd teha.
Eesti Toiduainetetööstuse Liidu juht
Sirje Potisepp ütles, et väikepakendit nõuab nii tarbija kui kaubandus, vahel
muudab aga toidukauba kogust pakendis uus tootmisliin.
2018. aastal Leedus loodud ühisrahastusplatvormi
Profitus idee sündis järk-järgult, kui kinnisvara ostjate ja müüjatega suheldes ning kinnisvaraprojekte arendades võis näha inimeste üha suurenevat investeerimishuvi.