Abilinnapead teenivad linna sihtasutustes
ja nõukogudes oma põhipalgale lisaks kümneid tuhandeid kroone.
Äsja avalikustatud majandushuvide deklaratsioonist selgub, et lisaks suurele ametipalgale (41 400 krooni kuus- toim.) teenivad abilinnapead lisa, kuuludes erinevatesse sihtasutustesse ja nõukogudesse.
Tallinna linnahalli nõukogu liige abilinnapea Eha Võrk saab oma staatuse eest tasu 4350 krooni kuus. Lisaks sellele kuulub ta veel Tallinna Lauluväljaku ja Tallinn 2011, kust laekub kulutatud aja eest 4350 krooni kuus. .Samuti kuulub nõukogudesse abilinnapea Kaia Jäppinen. Tema juhatab Tallinna linnahalli nõukogu, mille eest kasseerib 6525 krooni kuus. Lisaks sellele kuulub ta koos abilinnapea Võrguga Tallinna lauluväljaku ja Tallinn 2011 nõukokku.
Magusat lisaraha teenib ka kolmas nais- abilinnapea Merike Martinson, kes kuulub tervelt kolme haigla nõukokku, millest kahes täidab ta esimehe rolli. Martinson teenib sellega kuus lisaraha ligi 24 000 krooni.
Tallinna meessoost abilinnapead ning neist vaieldamatult silmapaistvaim Jaanus Mutli kuulub vähemalt viide nõukogusse, kust talle igakuist palgalisa laekub ligikaudu 27 000 krooni. Tagasihoidlik abilinnapea Taavi Aas kuulub Põltsamaa Varahaldus juhatusse ning Põltsamaa volikokku. Lisaks sellele kuulub ta veel Lääne- Tallinna keskhaigla nõukokku, kust talle igakuiselt lisandub 6525 krooni.
Abilinnapea Deniss Boroditš kuulub kolme nõukokku. Tallinna Vesi, Tallinna Soojus ja Tallinna Prügila. Kolme nõukokku kuulumine tasub end ära. Nimelt teenib Boroditš lisaks 41 400 kroonisele põhipalgale igakuist lisa ligi 15 000 krooni.
Seotud lood
Tallinna linnavolinikest omavad suurimat
laenukoormust keskerakondlased Oksana Laasil ja Andres Ellamaal. Uhkeima autoga
tuhiseb ringi aga koolidirektorist poliitik Märt Sults.
Riigi Teataja avaldas täna ametiisikute
majanduslike huvide deklaratsioonid. Ametisikud on näiteks riigikogulased,
president ja ka ministrid ja abiministrid. Ühesõnaga kõik, kes panustavad meie
riigi heaolusse.
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.