Homme Euroopa Liidu eesistujaks saav
Prantsusmaa näeb maailma praeguses toidukriisis pigem põhjust Euroopa
põllumeeste toetamist jätkata, kui võimalust toetuste kaotamiseks ja turu
liberaliseerimiseks.
"Ainult härra Mandelson leiab, et on mõistlik välja pakkuda ELi põllumajandustoodangu 21%ne vähendamine ajal, mil arengumaailmas sureb iga 30 sekundi tagant üks laps nälga," ründas Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy jaanipäeva eel ELi kaubandusvoliniku Peter Mandelsoni järeleandmisi WTO vabakaubanduskõnelustel, mis on jõudnud otsustavasse etappi.
Sarkozy sõnul on Mandelson vastutav ka ELi reformileppe läbikukkumises Iiri referendumil - perspektiiv turu avanemisest odavale importtoidule pööras iiri talunikud lepingu vastu.
"Ma ei julgeks 100% prantslasi kritiseerida," ütles kommentaariks põllumajandusministeeriumi asekantsler Andres Oopkaup.
Lisaks toidu hinnale on kütuse ja väetise hinnad väga järsult tõusnud - mõlemad moodustavad talunike tootmiskuludes 20-25%. "Olen mõelnud, et kui sellisel pinnal hästi palju põllumajandustootjaid peaks tootmisest loobuma, kas siis ei oleks õige aeg põllumajanduspoliitikutel mõelda, kuidas uuesti tootjat tootma innustada. Et on uuesti see koht, kus peaks ütlema, et me maksame iga tonni pealt juurde," arutles Oopkaup.
"Samas ei ole ma prantslastega ka 100% nõus - Eesti on oma vaadetelt pigem liberaalsete riikide hulgas, nagu Inglismaa ja Holland," jätkas ta.
Põllumajandustoodetel on keskne koht WTO vabakaubanduskõnelustel, mille praegune voor lükati käima 2001. a novembris Katari pealinnas Dohas, vahetult pärast terrorirünnakuid New Yorgis. Põllumajandustoodete turu avamine pidi aitama arenguriigid vaesusest välja ning vähendama nii ka terrorismiohtu.
Seitse aastat hiljem ollakse punktis, kus on tagumine aeg otsustavaks läbimurdeks. Novembri presidendivalimised USAs ning Euroopa Parlamendi valimised ja uue komisjoni nimetamine tuleval aastal riskivad vastasel juhul kõnelused 2010. aastani seisma panna.
Nii kutsus WTO juht Pascal Lamy juuli lõpus Genfi 30-40 riigi ministrid, et põllumajandustoodete ja tööstuskaupade turu avamise osas konkreetse kokkuleppeni jõuda.
"Ma tean, et riskin," ütles Lamy reedel. "Mu sisetunne ütleb, et õnnestumise võimalus on üle 50%." Hiljem on tõenäosus paraku veel väiksem.
Kui Prantsusmaa nüüd ELi eesistujariigina aga põllumajandusturu avamisele takistusi seab, võib see kraavi ajada kogu kõnelustevooru, sest sellest leppest sõltub edu ülejäänud valdkondades.
Reedel teatas Prantsusmaa, et kutsub enne WTO ministrite kohtumist Pariisi ELi 27 riigi välisministrid, et "kiiresti arutada ELi positsiooni WTO kõnelustel".
Sisuliselt paneb Prantsusmaa küsimärgi alla Mandelsoni mandaadi, mille kõik ELi riigid on kinnitanud. "Euroopa ei saa jääda passiivseks pealtvaatajaks, kui WTO on tekitanud nii palju probleeme Iirimaal ja Prantsusmaal," ütles Euroopa asjade minister Jean-Pierre Jouyet.
ELi suurim toidu eksportija tahab ilmselt jõuda protektsionistlikumale positsioonile ja säilitada ELile võimalus vajadusel põllumeest jälle otse toetama hakata, ütles Oopkaup. Praegu on ELi kurss toetuste tootmisest lahtisidumisele.
Prantsusmaa ja ka ettevõtjate peamine kriitika Mandelsoni aadressil on, et volinik on liiga varmalt ELi põllumajandustoetustes järeleandmisi teinud ja eksporditoetustest loobunud, saamata vastu tõsiseid järeleandmisi turgude avamiseks ELi tööstuskaupadele ja teenustele. Mitmed arenevad riigid, nagu Brasiilia, tahavad oma tärkavat tööstust Saksa pesumasinate ja Airbusi lennukite eest kõrge tollimüüriga kaitsta.
Euroopa suurfirmade liidu BusinessEurope president Ernst-Antoine Seilliere hoiatas läkituses Mandelsonile, et kokkuleppe eelnõu nõuab "Indialt, Brasiilialt ja Argentinalt väheste tariifide kärpimist".
"Oleme justkui ilmaasjata teinud järeleandmisi ja võtnud kohustuse 20kraadises külmas öösärgiga väljas olla, kui teised on kasukas," resümeeris Oopkaup. "Sellises kontekstis pole ka mina liberaal."
Mandelson pareerib, et muidugi tuleb end õiguslike vahenditega ebaausa kaubanduse vastu kaitsta, kuid et ei maksa ka ette kujutada, et keegi midagi reeglitepõhise rahvusvahelise kaubandussüsteemi nõrgestamisest võidaks.
Toidukauba hinna järsk tõus töötab pigem turu avamise vastu kui turumoonutuste kõrvaldamise poolt - riikide esmaseks mureks on kerkinud oma elanikkonna äratoitmine ja hindade ohjamine.
Enam pole vabakaubanduse veendunud eestkostjat ka USAst, mis on värskelt tõstnud oma farmerite toetusi ning mis võib valida presidendi, kes vabakaubandust oma kampaanias kõvasti materdab.
"Kaua aega oli mõttekas toitu osta rahvusvaheliselt turult," ütles juuni algul Roomas ÜRO toidukongressil Filipiinide põllumajandusminister Arthur Yap. "Nüüd on olukord muutunud."
Talle sekundeeris Gambia kolleeg, kelle sõnul ei ole enam mingit kindlust, kui toit tuleb teisest riigist. Kui seal eksport kinni pannakse, nagu Tai tegi, oled suures hädas, ütles Bakary Trawally. Nüüd on Gambia prioriteet toetused kohaliku tootmise lisamiseks.
Toidu hinnatõusu ohjamiseks ja koduturu varustamise tagamiseks on tänavu terve hulk eksportijaid, sealhulgas Ukraina, Venemaa, Kasahstan, India, Argentina jt, eksporti piiranud, õhutades turul paanikat. 30 maailma riigis on rahvas toidu kõrge hinna vastu sel aastal juba mässu tõstnud.
"Maailmas läheb vaidluseks, et mis rohkem põllumajandust edendab - kas protektsionism või liberalism," möönis põllumajandusministeeriumi asekantsler Andres Oopkaup.
Ja seda argumenti vabaturu pooldajatel enam ka ei ole, et toidukaup tõkkeid kõrvaldades odavamaks läheb. Hinnad jäävad ilmselt ka vabal turul kõrgeks, sest nõudlus kasvab. "Need ajad pole üldse utoopilised, kui Eestis hakatakse maantee äärest (jälle) kartulit varastama," ütles Oopkaup.
Toidukriis ja kauplemine põllumajandussaadustega on muutunud julgeolekuargumendiks ja maailmaturg liigub pigem liberaliseerimisele ja seega WTO kõnelustevooru taotlustele vastupidises suunas. "Praegu on suhteliselt raske aeg öelda, et avame turu ja viskame põllumajandustootja raskemasse olukorda," ütles Oopkaup. "Peab tõdema, et mida rohkem turupõhiseks läheme, seda suuremaks läheb hindade kõikumine."
Euroopa Liidu kaubandusvolinik Peter Mandelson on siiski kindlalt seda meelt, et tõeline varustuskindlus toidukaupadega saab johtuda vaid hästi toimivast ja arenenud turust.
Autor: 1706-aripaev
Seotud lood
Euroopa Liit pakkus Genfis toimuvatel WTO
35 riigi kaubandusläbirääkimistel, et võib põllumajandustoodetele kehtestatud
tollitariife kärpida 60% võrra.
Kui 2015. aastal tuli Spotifys lauale idee Discover Weekly funktsiooni loomiseks, ei olnud ettevõtte asutaja sellest eriti vaimustuses. Sellele vaatamata oli töötajatel piisavalt autonoomsust funktsiooni edasi arendada, luues seeläbi ülipopulaarse toote. CVKeskus.ee uuris Eesti tippjuhtidelt Kai Realolt ja Toomas Tamsarelt, kuidas mõjutab juhtimiskultuur töötajate lojaalsust ja tööandja ihaldusväärsust.