Pension - riigikogulase ainuke võimalus

Pea veerand miljonini on II sammas kerkinud ka rohelisel Valdur Lahtveel ja reformierakondlasel Hannes Astokil, näitavad ametiisikute majandushuvide deklaratsioonid.

Riigikogu tulevane "esipensionär", rahanduskomisjoni esimees Jürgen Ligi tõdeb, et fondid on temale ainus võimalus tulevikku kindlustada, kuna amet ei võimalda aktiivset ettevõtlust ega luba ka kinnisvaraturul konkurentsivõimeline olla. "Elan palgast ja tegelen alaga, kus iga nelja aasta järel endast väheolenevatel põhjustel platsi puhastatakse," märgib Ligi. "Nelja-aastastest kinnisvaralaenudest on asjatu unistada, küll aga mõtlen praeguseks siiski ka eluasemelaenust, puhtalt pere vajaduste tõttu ja alles pärast mitmendat riigikogu koosseisu." Praegu seisab neljandat korda parlamenti valitud mehel majandushuvide deklaratsioonis kinnisvara koha peal lakooniline "ei ole".

Roheliste esindaja Valdur Lahtvee põhjendab oma usaldust pensionisammaste vastu sarnaselt, andes mõista, et palgatööga igapäevast leiba teenival riigikogulasel muud varianti pole. Lahtveegi otsustas pensioni kogumise kasuks, sest tal polnud kuskilt võtta seda suuremat summat, mis tuleb välja käia äri alustamiseks või väärtpaberite soetamiseks.

Kokkuvõttes võib rahvasaadikute pensionikogumise eelistusi vaadates siiski teha üldistuse, et vähestest usinatest hoolimata on nood pensionisammaste suhtes skeptilisemalt meelestatud kui tavaline Eesti inimene. Kui rahvast tervikuna on teise samba lepingu sõlminud kaks kolmandikku võimalikest liitujatest, siis riigikogulastest on seda vajalikuks pidanud vaid 40 protsenti. Koos kolmanda sambaga on pensionisse investeerinud ligikaudu pooled rahvasaadikud.

Rahvasaadikute fondide valik meenutab samas rahva mõtteviisi: kui juba pensionirongile hüpata, siis kiiremale. Konservatiivset teise samba fondi pole valinud ükski riigikogulane, seitsmendik on valinud tasakaaluka fondi, ülejäänud on lootnud agressiivsemate fondidega suuremat tootlust teenida. Rahvast kuulub agressiivsete leeri neli viiendikku.

"Eks ma reklaami ohvriks langesin," sõnab Lahtvee oma valiku kohta jääda lootma Hansa Pensionifondile K3. Nüüd märgib Lahtvee siiski, et pensionisammaste tootlusi pankade kasumitega kõrvutades jääb mulje, et pangad pole liiga palju pensionikogujate huvide eest väljas olnud. "Mänedžmendis on mingi vimka sees," kõlab Lahtvee hääles nördimust.

Jürgen Ligil aitab riskantsemaid fonde taluda riigi kaaspanus ja esimene sammas ning hetkeliste börsivõngete pärast tema oma südant ei vaeva.

"Usaldus haldurite vastu ja lootus turgudesse on fataalne, sest alternatiivid ju puuduvad," nendib samuti Hansa Pensionifondi K3 kasuks otsustanud poliitik. Tema riskitaluvus lõppeb siiski fondidega. "Üksikaktsiaid ei loe ma investeeringuks, vaid hasartmänguks," tähendab Ligi.

Konkreetsetest fondidest on riigikogulaste kaks suurt lemmikut Hansa Pensionifond K3 ja SEB Progressiivne Pensionifond. Rahvaesindajaist on mõlema fondiga liitunud ligikaudu kolmandik.