TNS Emori ja Eesti Reklaamiagentuuride
Liidu uurimuse tulemused näitavad, et Eesti elanikud on muutunud reklaami suhtes
kriitilisemaks, kuid peavad seda enesestmõistetavaks ja normaalseks nähtuseks,
millel on majandust soodustav mõju.
„Uuringu eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas suhtuvad Eesti elanikud reklaami kui nähtusesse ning kas ja millist kasutegurit nähakse selles üksikisikule ja millist ühiskonnale,“ ütles TNS Emori suunajuht Esta Kaal ja lisas, et võrreldes 90-ndate algusega meeldib reklaam meile olulisest vähem, sest reklaamide hulk on tohutult kasvanud.
Sellele vaatamata pidas 86 protsenti vastanutest reklaami ühiskonnale vajalikuks, sest reklaami kaudu saavad ettevõtted tutvustada oma tooteid ning soodustada seeläbi majanduse arengut, teatas uuringufirma. Samuti saab reklaamis edastada ühiskonna seisukohalt vajalikke üksikisikut harivaid ja teavitavaid sõnumeid, näiteks suitsetamisvastased kampaaniad või heategevusprojektide reklaamid.
„Uuringu tulemused näitavad selgelt, et inimesed suhtuvad sisukatesse reklaamidesse positiivselt, kuid tähelepanu tuleks pöörata planeerimisele vältimaks reklaami üleküllust,“ ütles ERALi president Agne Puusaar ja tõdes uuringu tulemustest lähtuvalt, et enamiku vastanute arvates on reklaam enesestmõistetav ning normaalne nähtus.
81 protsendi küsitletute jaoks on reklaam informatsioon allikas ning samavõrd paljud ootavad, et reklaam looks hea meeleolu ja oleks nauditav vaadata ja kuulatata. Puusaare sõnul on uuringu tulemused positiivsed. „Tarbija ootab reklaamilt informatiivsust ning meelelahutuslikkust,“ põhjendas Puusaar.
Samas selgus küsitlusest, et inimeste teadmised enda õiguste kohta reklaamitarbijana on madalad – 46 protsenti vastanutest ei teadnud, et Eestis on reklaam reguleeritud riiklikul tasandil reklaamiseadusega.
Uuring viidi läbi 2008. aasta aprillis, telefoni teel vastas küsitlusele kokku 503 inimest.
Seotud lood
Euroopa Parlamendi liikmed on hääletamas
seaduse poolt, mis keelustab lennuhindade reklaamid, mis ei sisalda reisija
jaoks vältimatuid makse ning muid tasusid.
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.