Eile lükkas Leedu parlament tagasi
president Valdas Adamkuse veto, mille ta oli pannud seadusele, mis seob miinimum
kuu- ja tunnipalga ja pensionid inflatsiooniga.
Et presidendi vetot tühistada, peab parlamendis seda otsust toetama 71 saadikut 141st. Teisipäeval hääletati soovitud tulemuse saavutamiseks suisa kolm korda, kirjutas vz.lt. Esimene tulemus oli 69 poolthäält, teine 70 ja viimane 79.
Nüüd peab põhiseaduse kohaselt president seaduse kolme päeva jooksul allkirjastama.
Finantsanalüütikute kommertaari kohaselt on idee siduda palgad inflatsiooniga majandusele halb.
Kuid 2008. aasta oktoobris on uued parlamendivalimised. Ja seetõttu hakatakse inflatsioonile vastavalt miinimum kuupalka, tunnipalka ja pensione indekseerima, kui geomeetrilise keskmise kohaselt on keskmine igaaastane inflatsioon kahe aasta jooksul juulist-juunini kasvanud üle 3%. Näiteks kui keskmine aasta inflatsioon 2006. juulist 2007. juunini oli 4,3%, keskmine aasta inflatsioon 2007. juulist 2008. juunini oli 9,1%. Nende kahe geomeetriline keskmine on pisut üle 6%.
Praegu on Leedus miinimum kuupalk 800 litti (3600 krooni), miinimum tunnipalk 4,85 litti (21,8 krooni). Need ja penisonid tõusevad indeksi kohaselt esimest korda 2009. aasta jaanuaris. Seaduses on sätted ka juhuks kui valitsusel puuduvad finantsressursid pensionite tõstmiseks. Nimelt võivad nad seda kuus kuud edasi lükata.
Seotud lood
Leedu majandus näitas selle aasta teises
kvartalis 5,5% majanduskasvu. Viimati oli nii vilets majanduskasv Leedus 2005.
aasta teises kvartalis.
Maailma viletsaimaks majanduseks nimetatud
Aafrika riigi värske inflatsiooninäitaja on rekordiline 2,2 miljonit protsenti,
kuid leidub ka ametlikust numbrist suuremaid hinnanguid.
Juulis rekorditeni jõudnud nafta hind on
viinud inflatsiooni Euroopas viimase 16 aasta kõrgeimale tasemele.
Leedu majandus jõudis
pärast aastaid, kui kiirenenud inflatsioon pigistas tarbijate kulutusi,
esimeses kvartalis kõige aeglasema majanduskasvuni.
Uue sarja esimene saade!
Elisa Eesti juht Andrus Hiiepuu rõhutab uhiuues sarjas “Juhtides tulevikku”, et suurfirmad liiguvad kestlikkuse suunas ja sellega kujundatakse ümber tööstusharud. Kes pole sellega kaasas, jääb lihtsalt maha.