Lundgren: Rootsi pankadel tuleb löök vastu võtta

Eesti valitsus peaks aga julgema teha otsuseid, mis ei pruugi kindlustada tagasivalimist, kuid mida on vaja teha riigi majanduse kriisist väljatoomiseks.

Järgneb intervjuu Lundgreniga.

Kas näete Rootsi pankade tänastel probleemidel Balti riikides sarnasust Rootsi omaaegse panganduskriisiga?

Spekulatsioonid kinnisvaraturul tulevad väga tuttavad ette. Samas usun, et SEB ja Swedbank on nii suured, et Balti riikidesse antud laenud neid tervikuna ei ohusta. Enam olen mures Balti riikide pärast – ülekuumenemine toob majanduses tõsise tagasilöögi ja vara hävimise.Nii palju on Rootsi pangad toonasest kriisist õppinud, et USA riskantsetest kinnisvaralaenudest osati hoiduda. On aga näha, et Balti riikides on võetud suuremaid riske – soovides turul kiiresti positsioone haarata, on unustatud tahavaatepeeglisse vaadata.

Tagantjärele on kritiseeritud, et pankade laenutingimuste karmistumine viis Rootsis asjatult pankrotti ka palju elujõulisi firmasid. Kas täna on sama oht?Kindlasti oli ka selliseid firmasid, ent suurimad kaotajad olid siiski kinnisvaraga spekuleerinud firmad. Lisaks tundsid toona ka tavainimesed, et kõrge inflatsioon aitab laenud ära maksta ning nii ehitati maju, osteti uusi autosid ja kaatreid. Õige kriis tuli siis, kui majapidamised hakkasid oma laene tagasi maksma ja sisenõudlus vähenes.

Valitsus sai hea seista eelkõige selle eest, et tagada pangandussüsteemi toimimine. Kui laenuturg tõrgub ja midagi ette ei võeta, kannatab reaalmajandus.

Rootsis oli toona kiire inflatsioon ja fikseeritud valuutakurss, mida lõpuks hoida ei suudetud.

On selge, et kui on seotud kurss nagu Eestis täna ja kiirem inflatsioon kui euroalal, tekib probleem. Oluline on inflatsioon kontrolli alla saada –11%ne inflatsioon ei tule üksi kütuse ja toiduainete kallinemisest, on ka siseriiklik komponent.Kui on kriis, peab valitsus jätma tavalised poliitilised kaalutlused kõrvale. Tuleb teha korralik majandusanalüüs ja otsustada, mida teha tuleb. Isegi kui see põhjustab inimestele ajutiselt raskusi ning riskitakse valimised kaotada.Meie ju kaotasime valimised 1994. aastal, kuid täna kiidavad paljud seda, kuidas Rootsi toona kriisist välja tuli. Septembris sõidan New Yorki sellest rääkima, just tulin Tokiost, Riiga on kutsutud. USA meedias on tihti nimetatud Rootsi kogemust võimaliku lahendusena tänases kriisis.

Toona polnud Rootsil seadusi kriisiolukorras toimimiseks, kas täna on?

Varsti. Sügisel peaks valitsus eelnõu parlamenti saatma. Ma ei näe täna Rootsis pangakriisi riski, kuid reegleid on vaja, et näidata, mida riik on valmis tegema. Ka see võib ülemäärast riskimist ohjes hoida.

Mis edasi saab?

Rootsi pankadel tuleb ilmselt Balti riikides laenukahjumitega leppida. Ma ei usu, et nad Baltimaadest lahkusid – see on tuleviku jaoks väga oluline turg. Usun, et suudetakse toimida vastutustundlikult.

Bo Lundgren oli 1990nendate aastate algul Carl Bildti valitsuses maksuminister, kellest sai Rootsi panganduskriisis valitsuse abikava peaarhitekt.

Pankade päästeplaan läks Rootsi maksumaksjale maksma üle 65 miljardi Rootsi krooni, mis valitsusel õnnestus hiljem tagasi saada.