AS Eesti Ehituse kinnitusel töötajate
põhipalkade kallale mindud ei ole ja nende arvu vähendatud pole, kuid tõsi on
see, et kui ettevõtte tulemused peaksid halvenema, kärbib töötajate
tulemustasusid, ütles ettevõtte finantsdirektor Sulev Luiga.
”Me ei ole spetsiaalselt vähendanud töötajate arvu ega läinud töötajate fikseeritud töötasude kallale,” kinnitas Luiga aripaev.ee-le ning lisas: ”Märkimisväärne osa AS Eesti Ehitus kontserni töötajate töötasudest on kujunenud tulemustasudest. Ehk kui ettevõttel läheb hästi, siis läheb hästi ka töötajatel. Kui AS Eesti Ehitus tulemused peaksid võrreldes varasemaga halvenema, siis tööjõukuludes kahaneb esmajärjekorras tulemustasude osakaal.“
Luiga sõnul on Eesti Ehitus on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule ning ettevõtte pea ainsaks ning suurimaks varaks on spetsialistid ja nendel olemasolev oskusteave. ”Vajadusel kasutame enne ära kõik muud kulude kokkuhoiu võimalused,” lisas ta.
Tulemustasud aitavad raske aja üle elada
Luiga rääkis, et ettevõttes, kus varasemate aastate tööjõukulude kasv oli tingitud töötajate tulemustasude kasvust, on turu ebakindlamatel perioodidel kindlasti paremas positsioonis kui need, kes maksid võrreldavat fikseeritud palka.
Finantsdirektori sõnul on praeguses turusituatsioonis väliskeskkonna muutused enim mõjutanud või mõjutamas alltöövõttu tegevaid firmasid. Korterelamute arendamise buum tekitas tema sõnul ehitusturul teatava ehitusvõimsuse puudujäägi, mis väljendus nii ehitusettevõtete sissetulekutes kui ka väljaminekutes.
Alltöövõtjad spetsialiseeruvad remonditöödele
„Sel perioodil tekkis juurde ebaproportsionaalselt suur hulk ehitusettevõtteid, peamiselt alltöövõttu tegevaid firmasid. Tänaseks on turul alanud ehitusettevõtete konsolideerumisperiood ning üsna mitmed elamuarendusbuumi perioodil asutatud peamiselt alltöövõttu teinud ehitusettevõtted peavad nüüd kas end edukalt ümber fokuseerima efektiivseteks infrastruktuuritööde, remondi- ja rekonstrueerimistööde tegijateks, leidma uued turud väljaspool Eestit või oma tegevuse kokku tõmbama.“
„0,6% tööjõukulude odavnemine ühes kvartalis viitab pigem tulemustasude ja/või ehitusobjektide mahtude erinevale ajastusele. Tavapäraselt peaks küll II kvartal võrrelduna I kvartaliga näitama ehitusturul mahtude kasvu. Avalikustatud ehitusindeks on seotud eelkõige erinevate hoonete ehitamisega seotud kulutustega, mistõttu annab kogu ehitusturust mõneti kallutatud pildi. Ehitustegevuse fookus Eestis on viimastel aegadel suundunud eluhoonete või hoonete ehituselt pigem infrastruktuuri objektidele.“
Tegelik tööjõukulude vähendamise vajadus ja võimalus tuleneb finantsdirektori sõnul järgnevatel aastatel eurorahade toetusel ettevõetavate infrastruktuuriobjektide ehitustööde mahtudest.
Skanska: meie palku alandanud pole
Skanska EMV AS juhatuse esimees Olle Horm ütles, et ehitusturu maht ja kasumimarginaalid on langenud, kuid ehitusfirmade põhiosa palkade langusest pole põhjust rääkida, kuna need on lepinguliselt fikseeritud. „Mis hakkab muutuma on projektimeeskondade tulemustasude suurus: madalamate kasumite korral langeb paratamatult ka tulemustasu summa,“ lisas Horm. 0,6% tööjõukulu muutust II kvartalis võrreldes esimesega, luges ta lihtsalt statistikaks. „Meil Skanskas praegu tööd on ja töötajate arvu ning palgatasemeid muudetud ei ole.“
Seotud lood
Eesti Ehituse kontserni 2008. aasta esimese
poolaasta puhaskasum oli 110,8 miljonit krooni, langedes aastataguse perioodiga
võrreldes 14,8%.
AS Eston Ehitus on seisukohal, et raskest
olukorrast ei tohiks otsida väljapääsu palkade vähendamisega. Koondamisest
ettevõttes ei räägita, vastupidi, praegu otsitakse juurde kolme
spetsialisti.
NCC Ehitus ASi kinnitusel peab iga
majanduslikult mõtleva ettevõtte juhtkond tegelema kulutuste kokkuhoiuga,
mistõttu on NCC aasta algusest koondanud 8% töötajatest.
Ehitushinnaindeksi muutus oli 2008. aasta
II kvartalis võrreldes I kvartaliga 0,4% ja võrreldes eelmise aasta II
kvartaliga 4,2%.
Uue sarja esimene saade!
Elisa Eesti juht Andrus Hiiepuu rõhutab uhiuues sarjas “Juhtides tulevikku”, et suurfirmad liiguvad kestlikkuse suunas ja sellega kujundatakse ümber tööstusharud. Kes pole sellega kaasas, jääb lihtsalt maha.