Põhja-Eesti omavalitsused tunduvad olevat korruptiivseimad

Eesti-poolse projektijuhi Põhja prefektuuri komissar Alice Järveti sõnul oli korruptsioonivastase võitluse projekti laiem eesmärk kaasa aidata meelehea andmise ja võtmise vähendamisele, vahendas Põhja politseiprefektuur.

„Kolmes osas korraldatud projekti käigus koolitati esmalt korruptsioonivastase võitlusega tegelevaid politseiametnikke ja prokuröre,” sõnas Järvet. Teiseks viidi suuremates kohalikes omavalitsustes läbi ühisseminarid korruptsioonialase teadlikkuse tõstmiseks. Kolmandaks kujundati politsei, prokuratuuri ja meedia vahelisi ühtseid koostööpõhimõtteid.

Projekti kõrvaltulemusena koostas Tartu Ülikool korruptsioonitajumise indeksi, mida testiti neljas Eesti suuremas omavalitsuses. Indeksist nähtub, et kõrgeim indeks on Põhja-Eestis, väikseste vahedega järgnevad Lõuna-, Ida- ja Lääne-Eesti.

Projektis osalenud ekspert, Soome Justiitsministeeriumi asekantsler Juha Keräneni sõnul on oluline mõista, et tegemist on esimese katsetusega rakendada kohalikul tasandil Transparency Internationali uuringuga sarnast metoodikat.

”Kuidas ja millena korruptsiooni tajutakse võib olla väga erinev,” sõnas Keränen. ”Igasugune võrdlus tekitab konkurentsi ning mis võiks olla korruptsiooni mõistes parem, kui võistlus selle nimel, kelle tegevus on läbipaistvam.”

Keränen rõhutas, et tegemist ei ole korruptsiooniindeksiga, vaid rõhk on sõnal tajumine. ”Korruptsiooni tajumise valulävi võib aga olla väga erinev, mis ongi üks indeksi näitajatest,” selgitas ta.

Kohaliku korruptsiooni tajumise indeksi mudel laenati Transparency Internationalilt. Seda täiendati Soome ekspertide poolt välja töötatud uurimismeetodiga. Indeksi arvutamisel tuginesid teadlased muuhulgas justiitsministeeriumi statistilistele andmetele.

Korruptsioonivastase võitluse projekti rahastas Euroopa Liit. Projekti vahearuande koostas rahandusministeeriumi tellimusel PriceWaterhouseCoopers.