• OMX Baltic0,12%269,88
  • OMX Riga−0,13%874,27
  • OMX Tallinn0,19%1 726,29
  • OMX Vilnius−0,08%1 041,63
  • S&P 5000,35%5 969,34
  • DOW 300,97%44 296,51
  • Nasdaq 0,16%19 003,65
  • FTSE 1001,38%8 262,08
  • Nikkei 2250,68%38 283,85
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%108,68
  • OMX Baltic0,12%269,88
  • OMX Riga−0,13%874,27
  • OMX Tallinn0,19%1 726,29
  • OMX Vilnius−0,08%1 041,63
  • S&P 5000,35%5 969,34
  • DOW 300,97%44 296,51
  • Nasdaq 0,16%19 003,65
  • FTSE 1001,38%8 262,08
  • Nikkei 2250,68%38 283,85
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%108,68
  • 23.07.08, 14:04
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eestis tuvastati 65 eurorahade vale kasutamise juhtu

Euroopa Liidu raha kasutamise kontrollimisel avastati mullu peamiste rikkumistena raha küsimist tegevusteks, mida tegelikult ei tehtud. Lisaks kasutatu toetuse eest ostetut algselt lubatust erineval otstarbel ja eirati hankereegleid.
Eile avaldatud Euroopa Komisjoni Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) möödunud aasta finantshuvide kaitse ja pettusevastase võitluse aruanded annavad ülevaate liikmesriikides toimunud rikkumiste statistikast ja tegevustest pettuste ennetamisel, vahendas rahandusministeerium.
Raha väärkasutamised Eestis moodustavad vaid 1 protsendi kõigist Euroopa Liidus toimepandud ning liikmesriikide poolt OLAFile teavitatud rikkumisest.
Kuigi 2007. aastal ja 2008. aasta esimeses pooles on rikkumiste avastamine märkimisväärselt tõusnud, pole see tingitud niivõrd väärkasutuste suurest kasvust, vaid järjest suurenenud toetusraha kasutamise mahust ja tõhusamast tööst rikkumiste avastamisel.
Möödunud aastal registreeriti Eestis kokku 65 rikkumist ja rikkumise kahtlust, 2006. aastal registreeriti selliseid juhtumeid 26. Enim toimus eeskirjade eiramist Euroopa Sotsiaalfondi toetuste kasutamisel. Toetustega seotud rikkumiste kogusumma oli möödunud aastal üle 38 miljoni krooni, sellest üle 20 miljoni krooni osas on juhtumitele lahendus leitud.
Eurotoetustega seotud rikkumiste teavet koondava rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna juhataja Kaur Siruli sõnul jääb leitud rikkumiste rahaline maht hetkel alla 1 protsendi projektide kogumahtust. „Seega ei ole rikkumised Eestis suureks probleemiks kujunenud,” selgitas Siruli.„Eestis esinenud rikkumisjuhud ei erine palju ülejäänud Euroopa omadest – näiteks hankereeglitest üleastumine on kõikjal levinuim rikkumise liik,” kommenteeris Siruli.
„Eesti on samas üks väheseid riike, kus kõikide avastatud rikkumiste info on avalikult kättesaadav, kindlasti on see tõhus meede rikkumiste ja pettuste ennetamisel. Meie töös on teavitustegevusel oluline roll, et toetuse saajad mõistaksid, et euroraha pole lihtsalt süllekukkunud abi, mille kasutamisel reegleid pole,” ütles mees.

Seotud lood

Uudised
  • 22.07.08, 09:24
Eesti kodakondsuse taotlemise populaarsus vähenenud
Kodakondsus- ja migratsiooniameti andmetel on viimase kolme aastaga oluliselt vähenenud Eesti vabariigi kodakondsust taotlevate inimeste hulk.
Uudised
  • 25.07.08, 14:18
200 miljoni krooni eest euroabirahade väärkasutust
Nelja aasta jooksul on tuvastatud ligi 200 miljoni krooni ulatuses euroraha väärkasutust, eriti hull oli olukord Eesti esimesel ELi aastal, kui rikkumisi avastati enam kui 100 miljoni krooni osas.
Uudised
  • 22.07.08, 10:10
Naši suvelaagris mõnitatakse Eesti presidenti
Kremli-meelse noorteühenduse Naši liikmed mõnitavad Venemaal Tveri oblastis toimuval kokkutulekul Eesti presidenti Toomas Hendrik Ilvest, pannes laagrisse kaasa toodud seale tema nime.
Uudised
  • 22.07.08, 16:32
Põhja-Eesti omavalitsused tunduvad olevat korruptiivseimad
Äsja tutvustatud kohalike omavalitsuste korruptsioonivastase projekti käigus selgus, et Eesti elanikud peavad kõige korruptiivsemaks Põhja-Eestit.
  • ST
Sisuturundus
  • 29.10.24, 11:59
Üürnikust omanikuks: Tallinna südalinnas on müüa piiratud kogus esinduslikke büroopindasid
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele