Eesti Advokatuuri juhatuse esimees Aivar
Pilv ütles kommentaariks advokaat Tarmo Silla kalaärile, et iga endast lugupidav
advokaat peab endale selgelt aru andma, kas tema tegevus on kooskõlas seaduse ja
kutse-eetikaga.
Nagu seadus võimaldab advokaatidel kuuluda ettevõtete juhatusse ja nõukogusse, on paljudele advokaatidele luba sinna kuulumiseks ka antud. Loa taotlemisel annab advokaat alati kinnituse, et tema poolne tegevus ei ole vastuolus advokaadi tegevuse üldpõhimõtete, kutseeetika ja heade tavadega ning advokaat võtab endale kogu sellega kaasneva vastutuse, seetõttu on advokatuuril väga raske võimalikku rikkumist tuvastada.
Valdavalt me saamegi sellist informatsiooni tagantjärgi mingis ajalises distantsis, aga me ei oma seda paraku siis, kui kooskõlastuse anname.
Ajalooliselt on advokatuuri üldine põhimõte olnud, on täna ja peab olema ka homme, et advokaat, kuuludes äriühingu juhatusse või nõukogusse, peab endale teadvustama, et advokaadi kutsetegevus on tema põhitegevus ja kõik muu kõrvaltegevusena sinna juurde kuuluv peab olema allutatud advokaadi kutsetegevuse üldistele eesmärkidele ja põhimõtetele ning kutse-eetika nõuetele. Advokaat peab omama nii palju enesekriitilist meelt ja vastutust, et ta saab aru, millega ja millisel määral ta tegeleb.
Kahjuks peab tõdema, et teatud kolleegide puhul hakkab muu tegevus prevaleerima kutsetegevuse üle ja advokaaditööst toimub distantseerumine. Kuni see on seadusega kooskõlas, ei saa seda kellelegi ette heita. Kui tekivad piiripealsed juhtumid, peab advokatuuri juhatus nendele olukordadele reageerima.
Mis puudutab konkreetset juhtumit, ei olnud meile teada, et äriühinguid, millega kolleeg seotud on, on karistatud kalandusega seotud regulatsioonide rikkumise eest.
Ajalehe artikli põhjal on raske hinnata, kas ja kuivõrd on Tarmo Sild ületanud kutse-eetika ja heade tavade piire. Aga advokatuuri kuuluva äriühingu juhatuse või nõukogu liikmena peaks erilise tähelepanuga jälgima, et äriühing tegutseks seaduse raamides ja kooskõlas heade tavadega. Kui väidetavalt on toime pandud seaduserikkumisi, ei saa seda kindlasti pidada heade tavadega kooskõlaks olevaks. Kui need rikkumised on toimunud, et saa seda kindlasti millegagi õigustada.
Küsimus väärib tähelepanu seda enam, et Tarmo Sillaga seoses oleme pidanud mitmeid erinevaid küsimusi arutama, tema tegevus on olnud mitmel korral advokatuuri juhatuse arutluse objektiks, kuni tema kutsetegevuse osalise peatamiseni.
On advokaate, kes on seotud paljude äriühingutega, ja on neid, kes seda pole.
Üks endast lugupidav ja advokaadi kutse-eetikat järgiv advokaat peab väga selgelt eristama seda, kas ta on äriühingu juhatusse kaasatud otseselt juhtimisega seotud ülesannete täitmiseks või on see kantud eesmärgist kasutada advokaati tankistina. Valdav enamus on juhatustes ja nõukogudes siiski ettevõtjate huvide tagamiseks, et maandada riske ning ettevõtte tegevus oleks keerulistes juriidilistes küsimustes kooskõlas seadusega. Kindlasti pole kutse-eetikaga kooskõlas, kui teadlikult minnakse täitma tankisti rolli. Ma ei taha siinkohal kindlasti öelda, nagu oleks antud juhul Sild täitnud seda rolli Villu Reiljani või kellegi teise eest.
5. augustil on advokatuuri juhatuse koosolek ja me peame Tarmo Silla küsimust kindlasti arutama. Millised samme me astume, on praegu ennatlik öelda. Viime Äripäeva artikli alusel ennast asjadega kurssi ja küsime Tarmo Sillalt selgitust.
Seotud lood
Varem Villu Reiljanit esindanud advokaat
Tarmo Sild peab advokatuuri juhatuse koosolekul kolleegide ette astuma ning
andma aru oma seotuse kohta röövpüügiga tegelenud kalafirmade juhatuses.
Endine keskkonnaminister Villu Reljan ütles
Äripäevale, et ta ei tea Tarmo Silla laiaulatuslikust kalaärist midagi.
Siinkohal vahendab aripaev.ee tänases paberlehes ilmunud intervjuu.
Endise keskkonnaministri Villu Reiljani
ihuadvokaat Tarmo Sild juhib aastaid kalafirmasid, mis on rahvusvahelisest
röövpüügist hoolimata saanud rahvaliidu ministeeriumitelt suurema osa
rahvusvahelistest kalapüügilubadest ja miljonites eurotoetusi.
Tarmo Sillal pole aega kohtuda. Meilitsi
saadetud küsimusele, kas talle telefoniintervjuu sobib, helistab ta ise
ajakirjanikule, aga soovib intervjuu lõppedes oma sõnad tagasi võtta.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.