Maksu- ja tolliamet viis 2008. aasta
esimesel kuuel kuul läbi üle 7200 maksukontrolli ning määras juurdetasumisele
kuuluvaid makse summas üle 330 miljoni krooni, teatas amet.
Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja Egon Veermäe sõnul on suurimad rikkumised, mis kontrollimiste käigus ilmnesid, endiselt olnud seotud ettevõtete fiktiivsete arvete kajastamisega maksuarvestuses.
Maksu- ja tolliameti maksukontrollide tabavus on jätkuvalt kõrge ning ulatub 80 protsendini. Maksuhaldur paneb rõhku riskide hindamisele ja õigele kontrolliobjektide valikule.
Käibemaksupettuste vastases võitluses on maksuhaldur tuvastanud esimesel poolaastal kokku 263 juhtumit, mil isikud, kes soovisid saada käibemaksukohustuslaste registrisse, ei omanud selleks tegelikku ettevõtlust.
Maksu- ja tolliamet üritab ümbrikupalgaga võidelda juba ennetavalt. Maksukontroll valis aasta alguses välja 1000 kõrge ümbrikupalga riskiga ettevõtet. Ettevõtetele saadeti märgukirjad, milles informeeriti neid töötajatele tehtud väljamaksete nõrgast konkurentsivõimest võrreldes piirkonna ja tegevusala keskmistega, mis võib viidata töötajatele mitteametlike väljamaksete tegemisele.
“Maksude maksmist parandas pärast teavitamist 46% kirjasaajatest,” selgitas Veermäe. Erinevatest meetoditest osutus efektiivseimaks variant, kui märku anti nii ettevõttele kui ka tema töötajatele - sellistest ettevõtetest parandas oma maksukäitumist 56% ning kirjale ei reageerinud 36%.
Järgnevatel kuudel jätkab maksuhaldur Veermäe sõnul planeeritud tegevustega. “Kuna suurimad rikkumised on seotud käibemaksupettustega, siis kindlasti paneme rõhku käibemaksupettuste ärahoidmisele, selleks on oluline arvevabrikute tegevuse tõkestamine ning nende kasutajate kontrollimine,” rääkis Veermäe. Samuti on selle aasta teisel poolel suurema tähelepanu all nn ümbrikupalga maksjad - Veermäe sõnul on kontrollide arvu plaanis suurendada. Ümbrikupalkade maksmine mõjub laostavalt kogu Eesti majanduskeskkonnale ning pärsib iga ühiskonnaliikme heaolu.
Seotud lood
Maksu- ja tolliamet saadab märgukirjad 114
kalurile, kelle puhul on amet tuvastanud kõige suuremad maksmata
maksusummad.
Ümbrikupalga saajate osa kasv andis
eelseisvast majanduslangusest märku juba mullu, tõdes intervjuus Postimehele
maksu- ja tolliameti juht Enriko Aav, kelle sõnul liigub see näitaja
ilmselt tänavugi tõusvas joones.
Euroopa Komisjoni aseesimehe Siim Kallase
sõnul peetakse maksude vähendamist majanduse parandamisel justkui
imerohuks.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.