Itaalia parlament kiitis teisipäeval heaks
valitsuse plaani kärpida riigieelarve kulusid lähema kolme aasta jooksul 30
miljardi euro ehk pea 500 miljardi krooni jagu.
Kokkuhoiule sunnib riiki Euroopa Liit, mille reeglid sunnivad riigieelarvet tasakaalu. Itaalia loodab kokkuhoiupoliitikaga euronõuetele vastata aastaks 2011, kirjutas FT.com.
Selline otsus on risti vastupidine peaminister Silvio Berlusconi ja rahandusminister Giulio Tremonti varasemale poliitikale. Nimelt olid Itaalia riigieelarve kulutused nende viimasel valitsusperioodil 2001.–2006. aastani pidevalt paisumas.
Vaatamata kärbetele aga kardavad analüütikud, et Itaalia ei suuda sellegipoolest eelarvet tasakaalu viia, kuna riigi majandus on languse äärel. Eelmine valitsus suutis mõne võrra paremates tingimustes 2007. aasta defitsiidi vähendada 1,9%ni SKPst.
Parlamendi liige ja Berlusconi pressiesindaja Paolo Bonaiuti teatas, et kärbetega ei minda kodanike rahakoti kallale. Selle asemel lubatakse kaotada kõik ebavajalikud kulutused, privileegid ja raiskamine.
Seotud lood
Esimese Aafrika riigina hakkab endise
koloniaalmaa omaniku käest kompensatsiooni saama Liibüa, kellele Itaalia peab
äsja sõlmitud kokkuleppe järgi maksma 5 miljardit USA dollarit (53 miljardit
krooni).
Itaalia kuritegeliku grupeeringu
Ndrangheta käive oli mullu suurem kui Eesti ja Sloveenia sisemajanduse
koguprodukt (SKP) kokku.
Itaaliast sai eile esimene valitsus
Euroopas, kes käis välja äärmuslikud meetmed pehmendamaks kasvavate
kütusehindade mõju kodanikele, kehtestades nn robinhoodilikud maksud
kütusefirmadele.
Euroopa ühe võimsaima panga, Itaalia
Unicrediti laienemisplaan Kesk- ja Ida-Euroopa riikidesse Eestit koos Balti
naabritega ei hõlma.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.