Itaaliast sai eile esimene valitsus
Euroopas, kes käis välja äärmuslikud meetmed pehmendamaks kasvavate
kütusehindade mõju kodanikele, kehtestades nn robinhoodilikud maksud
kütusefirmadele.
Uued meetmed on seotud riigieelarve defitsiidi kontrolli all hoidmisega ilma, et see šokeeriks majanduskasvu, kirjutas The Wall Street Journal. Peaminister Silvio Berlusconi kabinet kiitis heaks plaani, mis näeb ette, et maksustamisele kuuluvad kütusefirmad, mis tegutsevad Itaalias. Lisamaksudest saadud tuluga luuakse fonde vähemkindlustatud perede jaoks.
Analüütikud on hoiatanud, et kütusefirmad võivad üritada asja enda jaoks tasakaalustada kütusehindade tõstmisega, mis nulliks kogu valitsuse hea plaani.
Et kergendada kõige enam kõrge kütusehinna käes kannatanute olukorda, plaanib valitsus vähendada kütuse hinda kütusele lisanduvate maksude arvelt kalurite ja farmerite tarbeks. Veokijuhid omakorda plaanitakse vabastada maanteemaksust.
Itaalia majanduskasv on alla Euroopa Liidu keskmist ja riigil on ka suurim riigivõlg ning kõrgeim bensiiniliitri hind Euroopas. Inflatsiooni taastulemine tänu kõrgetele energia ja toiduhindadele kärbib tarbijakulutusi, mis olid 2007. aasta peamiseks mootoriks.
Seotud lood
Täna maksab Eestis liiter mootoribensiini
17,45 krooni, millest 8,28 krooni ehk 47,46% moodustavad maksud (aktsiis,
käibemaks) ning diislikütuse hind 19,45 krooni, millest 8,12 krooni ehk
41,87% on maksud riigile.
Venezuelas pole auto ostmisel vaja
kütusekulule üldse pilku heita, sest 40-liitrise paagi täitmiseks tuleb
eelarvest eraldada vaid 1,3 dollarit (13 krooni), kirjutab LHV analüütik Erko
Rebane.
Itaalia siseministri Roberto Maroni plaan,
võtta kõikidelt Rooma linna ümber elavatelt sisserännanud inimestelt
sõrmejäljed, on langenud Itaalias suure kriitika alla.
Juuni alguses võis Euroopa odavaimat
bensiini osta meie lõunanaabrite lätlaste juurest, kus liiter bensiini maksis
euro ja kaheksa eurosenti ehk 16.90.
Uue sarja esimene saade!
Elisa Eesti juht Andrus Hiiepuu rõhutab uhiuues sarjas “Juhtides tulevikku”, et suurfirmad liiguvad kestlikkuse suunas ja sellega kujundatakse ümber tööstusharud. Kes pole sellega kaasas, jääb lihtsalt maha.