Viimased aastad on olnud Saksamaal eriti
streigirohked ja lõppu veel ei paista. Statistika näitab, et suur osa
streikidest toob töötajatele palgatõusu.
Öelgu pessimistid mida tahes, Saksa majandusel on viimastel aastatel läinud üsna hästi. Järelikult on mõtet streikida, sest kui mitte praegu raha ja paremaid töötingimusi välja pressida, siis millal veel?
Kevadel väntas ligi kuu aega terve Berliin tööle ja kooli jalgratastega või tegi kilomeetritepikkusi jalgsimatku, kuna streikisid metroo-, trammi- ja bussijuhid. Keset suve, koolivaheaegade ja puhkuste ajal streikis Lufthansa.
Kui Eestis hilines äsjase Tallinki hoiatusstreigi tõttu vaid viis laeva, siis Saksa suurima lennufirma rohkem kui tuhande lennu ärajäämine tekitas kaose, mille tagajärgi annab klattida mitu nädalat pärast streigi lõppu. Streikijaid oli iga päev 5000 ringis. Rahaline kahju Lufthansale oli mitukümmend miljonit eurot.
Reisijad küll kannatasid rikutud reisiplaanide tõttu, aga niipalju kui tavakodanikud said sõna teleuudistes, leidis enamik, et palgatõusunõue on õigustatud ja streikijate peale ei olnud keegi pahane.
Isegi Pekingisse lendav olümpiameeskond ei teinud numbrit sellest, et toitlustajate streigi tõttu neil lennukis oma võileibu süüa tuli.
Kired lõid lõõmama alles pärast seda, kui kõmuleht Bild nuhkis välja, et streiki korraldava ametiühingu Ver.di juht Frank Bsirske koos naisega oli lennanud Lufthansaga viieks nädalaks Lõunamere äärde puhkama. Seda veel esimeses klassis, ja vähemalt 10 000eurose pileti eest ei maksnud ametiühinguboss Bildi andmetel ise sentigi.
Ja kuigi Lufthansa järelevalvenõukogu liikmena on Bsirskel tasuta lennuks ametlikult täielik õigus, oli olukord streigi taustal sedavõrd piinlik, et Bsirske andis kiiruga teada, et maksab lennu tagantjärele omast taskust ikkagi kinni. Hea nimi töörahva õiguste eest võitlejal sai aga määritud.
Lufthansa viimaste aastate kasum ja tööliste rahakotti rõhuv hinnatõus pani Ver.di nõudma ligi 10% palgatõusu.
Seotud lood
Logistikafirma ACE Logisticsi juht Maanus
Mätliku sõnul ei ole Lõuna-Euroopas toimuv veokijuhtide streik ettevõtet senini
mõjutanud, kuid kui streik peaks jätkuma, võivad tellijad kannatada.
Konflikti osapooled jõudsid täna ennelõunal
kokkuleppele 5,1 protsendise palgatõusu osas. Seda tingimusel aga, et lisandub
täiendav palgatõus uuel aastal.
Hispaanias ja Portugalis on streik
võrreldes esmaspäevaga raskemaks läinud, ütles DHLi müügi- ja turundusjuht Elar
Killumets.
Riiklik lepitaja Henn Pärn kinnitas, et
täna toimunud Tallinki töötajate hoiatusstreik polnud ebaseaduslik nagu Tallinki
juhtkond on väitnud.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.