Riigikogu Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni
liikme ja rahanduskomisjoni aseesimehe Tarmo Männi hinnangul näitab valitsuse
suutmatus eelarvekärbete osas kokkuleppida valitsuskriisi, kus viimases hädas
püütakse uusi tarbimismakse kehtestada.
Riigieelarve tasakaal on loomulik ja eesmärgipärane, kuid selle saavutamine mistahes võtete või kärbetega ei tohi viia riiki aastates tagasi tema põhifunktsioonide täitmisel ehk riik ei saa homme toimida halvemini kui täna. Antud juhul tuleb loobuda vastutustundetutest ja ülikallitest valimislubadustest, mille arvelt suurendati eelarvemahtu, teatas riigikogu rahanduskomisjon.
„Tänases olukorras vajab riik majanduskogemustega spetsialiste, mitte poliitikutest koosnevat krokodilliklubi, mis avalikkusele tundub poliitilise mänguna,” ütles riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees Tarmo Mänd. Männi sõnul on esmatähtis kiire ja konstruktiivne valitsuse koostöö spetsialistidega, mille tulemusel suudetaks leida lahendus eelarvekärbete ja maksupoliitika osas, sealhulgas tuleb leida otseste ja kaudsete maksude selline proportsioon, mis tagaks riigi edasise arengu.”
„Valitsuse sõnumid uute maksude teemal, mis oma olemuselt tänases majandus- ja elukeskkonnas kannavad kadeduse ja õeluse pitserit, mõjutavad vahetult niigi raskesse olukorda pandud erinevaid majandustegevuse valdkondi ning näitavad riigi üldist peataolekut ja rabelemist,” sõnas Mänd ja meenutas 1999. aastat, mil Reformierakond valmistas ette negatiivset eelarvet ja kaotas ettevõtte tulumaksu ning veel enne majanduse langusfaasi võttis Riigikogu menetlusest tagasi seaduseelnõu, mis kehtestanuks mootorsõidukimaksu. „Toona jõudsalt mootorsõiduki maksustamise vastu seisnud Reformierakond käitub täna hoopis vastupidiselt, millest võib järeldada, et Reformierakonna parempoolne maksusüsteem on läbi kukkunud.”
„Praeguses majanduslanguse olukorras peab riik toetama ettevõtjat, mitte kehtestama uusi tarbimismakse, mis kasvatavad inflatsiooni,” sõnas Mänd ja lisas, et rahvas ootab valitsuse tegemistest pigem positiivsusele viitavaid otsinguid ja riigimehelikke otsuseid.
Avalikkuseni jõudnud erimeelsused valitsuses viitavad peaministri suutmatusele saavutada üksmeelt ning püütakse kujundada arvamust, et eelarvekriisi eest vastutab üksnes rahandusminister.
Seotud lood
Audiitorfirma Donoway Assurance
vandeaudiitor Vadim Dontševski ütles venekeelsele portaalile dv.ee, et majanduskasvu aeglustumine võib põhjustada
maksete laekumise vähenemise.
Sotsiaaldemokraatliku erakonna (SDE)
fraktsiooni esimees Eiki Nestor ütles, et automaksu kehtestamine ja
erisoodustusmaksu tõstmine saab selgeks lähema kuu aja jooksul.
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.